05 oktoober 2014

Andrus Kivirähk - Jutud (2007)

Kivirähki puhul pean alustuseks ära märkima, et tema romaanid on minu suured lemmikud. "Rehepapp" ning "Mees, kes teadis ussisõnu" on ikka peajagu üle tema ülejäänud loomingust. Kui ainult see laiskuseuss teda nii väga ei piinaks ning Kivirähil oleks rohkem viitsimist end pikematele tekstidele pühendada. Tema viimane romaan "Maailma otsas" on mul ka juba raamatupoest ostetud ning loodan varsti ka selle lugemiseni jõuda.

Allegooriatest kubisev kogumik "Jutud" sisaldab 13 teksti nullindate algusest, millest enamus on varem ilmunud ka perioodikas. "Jutud" võib laias laastus kolmeks jagada: 
1) Allegoorilised loomajutud ("Kotkas", "Viimnepäev", "Retk läbi Euroopa", mööndustega ka "Romeo ja Julia)
2) Kummardused Suurtele Kunstnikele ("Vaene üliõpilane" - Wilde, "Mees, kes sündis liiga vara" - Tammsaare, "Romeo ja Julia" - Shakespeare, "Tormine rand" - Ernesaks, "Põrgu väravas" - Kreutzwald, "Kuus monoloogi raha asjus" - Smuul)
3) Religioossed ilmutused ("Püha Graal", "Pastori poeg", "Viimnepäev", "Paljad", "Olen jumal")


Minu lemmikjutuks on kogumiku avapala "Püha Graal". Olen seda kuulnud ka kuuldemängu versioonina Tiit Sukaga peaosas ning omal ajal sai ülikoolis "Pühast Graalist" kirjutatud isegi võrdlev essee. "Püha Graali" peategelase Otiga olen alati tundnud tugevat hingelist sidet. Seda just Eestimaa sügis- ja talvekuudel, kui muud teha ei tahaks, kui soojas toas head raamatut lugeda ning samal ajal midagi magusat kõrvale nosida. Lugesin sellest palast paar lemmikut lõiku ka Evelinile ette, ise samal ajal naeru kihistades. Evelin leidis, et olen oma kaua otsitud hingesugulase üles leidnud. Muidugi lõpuks tuli käsk enda hinge eest hoolt kanda ja korralikuks inimeseloomaks hakata! 

Üldiselt mulle meeldisidki just teise jaotusesse kuulunud lood. Seda eelkõige "mängu ilu" tõttu. Tunnen sügavat kahetsust, et ei näinud Mati Undi lavastatud "Romeot ja Juliat" Tartu Sadamateatris. Seda lugu lugedes tekkis endal mitu korda silme ette laval läbimängitavate stseenide võimalikud lahendused. Paistab, et Kivirähki suuremad kirjanduslikud mõjutajad ja inspiratsiooni allikad (lisaks ajaloole ning tänapäeva Eesti ühiskonna totrustele) on Tammsaare, Kreutzwald ja muidugi ka Luts. Nende klassikute poolt loodud tegelaste juurde tuleb ta ikka ja jälle oma loomingus tagasi. Tegemist on ju omamoodi austusavalduse ning fanfiction'i seguga.

Päris külmaks ei jätnud mind ükski jutt. Kõigis oli mõtteid ja tähelepanekuid, mille üle arutada ning tõdeda, et "rahvakirjanik" on jälle tabanud midagi väga ürgset eestlaste loomusest. Just see oskus tõstabki Kivirähki esile meie teiste prosaistide seast.

Andmed:
Andrus Kivirähk, Jutud, Eesti Keele Sihtasustus, 2007, lk 280

Lingid netiilmast:
"Jutud" ELLU-s

Ellen-Kadi Kase arvustus Postimehes
Janika Kronbergi arvustus Eesti Päevalehes

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar