Maniakkide Tänav & J.J. Metsavana - Saladuslik tsaar 4: Kui rumalad surid (2016)

Aastake möödas ning jälle saan oma ulmeraamatute riiulisse uue "Saladusliku tsaari" köite lisada. Sedapuhku juba neljanda ning taaskord on tegemist Maniakkide Tänava ja J.J. Metsavana poolt kahesse kirjutatud romaaniga. Rõhk tammurite aurukateldes on taas tõusmas, kettmõõga hambad juba kenasti teravaks ihutud ning Õnnepäeva malev on valmis sammuma Uus-Kiievi poole.

Kõigile eelnevatele "Saladusliku tsaari" köidetele omaselt on ka "Kui rumalad surid" mängumaa väga lai. Eestimaa metsadest kuni Uus-Kiievi müürideni ning virtuaalreaalsusest kuni planeedi Maa orbiidini, kus ikka valitseb jumaliku õiglustundega programmeeritud orbitaalkompleks Ippolit. 

Minu vaieldamatuks lemmikuks osutus seekord Uus-Kiievi õukonna kujutamine. See oli mõnus slaavi segasummasuvila, kus viinuska ja праздник ei lõppenud kunagi. Alati oli põhjust millegi puhul peekrid kokku lüüa ning alati oli põhjust kellelegi nuga selga lüüa. Vürstiriigi õukond võttis selles köites oma õlule ka huumori ning mängulisuse säilitamise, mis on olnud kogu sarja üheks suurimaks tugevuseks. Lugeda "Saladusliku tsaari" ilma naljaturtsatusteta oleks ju lausa patt.

"Kui rumalad surid" tundus siiski olevat mingis mõttes vahejaam selle sarja jaoks. Reis on kestnud juba ligi viis aastat ning paljud esimeses peatuses pealetulijad on juba oma sõidu pooleli jätnud. "Saladuslik tsaar" vajaks nii uusi erinäolisi reisijaid, kelle seiklustele edaspidi kaasa elada, kui ka abimehi katlaruumi, kes aitaks sütt kühveldada ja aurumootorit töös hoida. Loodan, et julgeid pealehakkajaid leidub!

Andmed:

Maniakkide Tänav & J.J. Metsavana, Saladuslik tsaar 4: Kui rumalad surid, Fantaasia, 2016, lk 240

Linke netiilmast:

J.J. Metsavana mõtteid "Saladusliku tsaari" sarjast "Reaktoris"

Peeter Helme mõtteid Klassikaraadios