Raul Oreškini "Kui ma vananen.." on mu viimaste aegade põnevamaid lugemiselamusi. Kirjanik võtab sul lihtsalt järsku kratist kinni ning viskab pea ees karmauhti vette. Ta võib seda teha juba esimese lõigu teises lauses või hoopis loo viimaste sõnadeni jõudes.
Igatahes, järsku oled sa omadega 23. või 37. sajandis ning sind ümbritsevad igasugu uskumatud nano- ja mikrotehnoloogiad või leiad end hoopis Peipsi järve põhjas asuvas amfiteatris kontserti nautimas. Sinul ei jäägi muud üle, kui ainult tummalt suud maigutada ja proovida võimalikult palju seda maagilist maailma endasse haarata, enne kui autor su sealt välja tõmbab.
Alguses puristad, kõõksud ja ahmid õhku, kuid siis vaatad talle paluvate silmadega otsa ning oled uueks "supluseks" valmis.
PS: Marge Nelk on muutumas mu lemmikillustraatoriks! Tahaks kohe mõne tema pildi oma koduseinale riputada. Isegi koht on juba valmis vaadatud. :)
Igatahes, järsku oled sa omadega 23. või 37. sajandis ning sind ümbritsevad igasugu uskumatud nano- ja mikrotehnoloogiad või leiad end hoopis Peipsi järve põhjas asuvas amfiteatris kontserti nautimas. Sinul ei jäägi muud üle, kui ainult tummalt suud maigutada ja proovida võimalikult palju seda maagilist maailma endasse haarata, enne kui autor su sealt välja tõmbab.
Alguses puristad, kõõksud ja ahmid õhku, kuid siis vaatad talle paluvate silmadega otsa ning oled uueks "supluseks" valmis.
PS: Marge Nelk on muutumas mu lemmikillustraatoriks! Tahaks kohe mõne tema pildi oma koduseinale riputada. Isegi koht on juba valmis vaadatud. :)
Andmed:
Raul Oreškin, Kui ma vananen..., :paranoia, 2018, lk 232
Linke netiilmast:
Autori blogi
Igor Kotjuhini arvustus Sirbis
Intrigeeriv!!! Tahaks lugeda,kas saab ka raamatukogust kätte?Peaks proovima.
VastaKustuta