03 november 2015

Ain Kaalep - Kodu kõikjal kaasas (2013)

Pärast Jaan Krossi lahkumist on Ain Kaalepist saanud meie kirjanduse grand old man. Tema mõttelend on üheaegselt nii avar kui ka sügav. Kuubast Tadžikistanini ja antiikkirjandusest vabavärsini. Kaalep on pärit kadunud maailmast, kus inglise keel ei olnud veel lingua franca ning ladina või kreeka keele oskust võeti iseenesestmõistetavusena.

Kaalepi ja tema eakaaslaste kohta on tihti öeldud, et nendest hõngub Wabariigi aegset vaimu. Nemad pärinevad teistsuguse kasvatusega kodudest. Nõukogude perioodil austati ja peljati selliseid kodusid üheaegselt. Tavaliselt oli sellise kodu mõni liige saadetud 25+5 aastaks vahetusüliõpilaseks Siberisse. Seal lubati imperialistliku Euroopa kultuurikiht maha pesta ja temast pidi saama eeskujulik nõukogude inimene. Kahjuks vedas ka ilmeksimatu kommunistlik süsteem vahel alt ja osad kodumaale tagasipöördujatest oli ikka veel eurooplased.

Astrid ja Ain Kaalep 2010. aastal oma kodus Elvas.
Ain Kaalepi kohta on eurooplane või eestlane kindlasti vähe öelda. Tema puhul on tegemist siiski maailmakodanikuga. Ta tunneb end koduselt nii kristlikus Euroopas kui ka muhameedlikus Kesk-Aasias. Maailmakodanik ei ole isik, kes oskab mitmeid keeli ja on palju reisinud. Ei, maailmakodanikuks kvalifitseerub hoopis inimene, kes loob uusi tutvusi igas maailma nurgas ja kellel on kõigiga millestki rääkida. Olgu nendeks või Avignonist pärit neiud Moskva tänavanurgal.

Kogumik "Kodu kõikjal kaasas" on selliseid väikseid tutvusi täis. Tuttavaks saadakse nii türgi luule, armeenia teatri kui ka Charles Baudelaire'i endaga. Kiire visiit tehakse ka Viktor Kingissepa konspiratiivkorterisse. Ain Kaalep teeb teid paljude maade ja erinevate kultuuridega teretuttavaks, kuid kestvate sõprussidemete loomine jääb juba teie endi ülesandeks. Exempla docent!

Andmed:
Ain Kaalep, Kodu kõikjal kaasas: mitme aastakümne kirjutisi, Tänapäev, 2013, lk 247

Linke netiilmast:
"Kodu kõikjal kaasas" ELLU-s

Brita Meltsi arvustus Loomingus
Mathura arvustus Keeles ja Kirjanduses
Tiit Pruuli arvustus Vikerkaares
Aivar Kulli arvustus Postimehes
Rein Veidemanni arvustus Postimehes
Mari Kleini arvustus Õpetajate Lehes

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar