Kristi Piiper - Tõde või tegu. Tõde (2018)

Lõpuks on see läbi! TEGU on tehtud ja TÕDE on selgunud! Tõde on see, et Kristi Piiperi noortele (neidudele) mõeldud romaanitriloogia "Tõde ja tegu" on kokkuvõttes ikka äraütlemata nõrguke.

Esimene osa oli veel täitsa paljulubav ja isegi hoogne tekst, kuid teine osa tõmbas tekkinud potentsiaalile lihtsalt vee peale ning verivärske kolmas osa üritab lihtsalt kiiresti tekkinud segaduse ära koristada ja vaikselt ruumist välja hiilida.

Parimaks näiteks sellest teise osa tekitatud jamade korrastamisest on kolmandas osas Kärdi armuafääri kiire väljaheitmine esimestes peatükkides ning tüdruku suunamine hoopis biseksuaalsuse avastamata radadele. Selgelt oli tunda, et ka kirjanik ise mõistis kogu Kärdi liini sobimatust ja segavat mõju esimeses osas paika pandud suunale.

Kahjuks on jääb ka pealiini lõppakord ehk kaua oodatud vastasseis Stella ja tema sõgeda isa vahel ootamatult lahjaks. Ainus asi, mis viimastel lehekülgedel tekitas pinget oli küsimus, kas nüüd tõmmatakse ikka otsad kokku või jätkub see lugu veel ka järgmises raamatus. Õnneks said pahad võidetud ja meie võime oma eludega rahulikult edasi minna.

Andmed:

Kristi Piiper, Tõde või tegu. Tõde, Varrak, 2018, lk 208

Kristi Piiper - Tõde või tegu. Ema saladus (2016)

Stella katsumusterohke teekond sai alguse 2015. aastal, kui ilmus Kristi Piiperi plaanitava romaanitriloogia "Tõde või tegu" esimene osa. Tumedates toonides ja filmiliku süžeega noortelugu tõmbasid su lihtsate võtetega sündmuste keskele. Ema kadumine, vanatädi Asta surm ja psühhopaadist isa - need olid esimese osa märksõnad. Raamatu lõppedes jäid kõik otsad lahtisteks ning järje ilmumine oli enam kui kindel.

Triloogia teise osa alguses saab Stellast lastekodulaps. Minu üllatuseks kujutab Piiper lastekodus valitsevat õhkkonda ning seal toimivaid suhteid (laste omavahelisi ja kasvatajatega) positiivses võtmes. Ei ole mingeid rivaalitsevaid klikke, üdini vastikuid kasvatajatädisid, vaimset ja füüsilist vägivalda nõrgemate suhtes. Stella sulandub kiiresti ja leiab toanaaber Annabeli näol ka uue sõbra.

Üheks häirivaks kõrvalliiniks kujuneb Stella sõbranna Kärdiga toimuv. Kui Stella isa oli triloogia esimeses osas psühhiaatriahaiglast just välja saanud, siis ma tõsiselt lootsin raamatut lugedes, et Kärt saab selle just vabanenud trellitatud akendega palati omale. Lugu hakkas aina enam Glenn Close'i ja "Fatal Attractioni" suunda minema. Tekkis ikka suur soov Kärdile selle sama raamatuga vastu pead virutada ja öelda "F%#£! Get your shit together!!!" Nii ebameeldiva kirjandusliku tegelasega pole ma ammu kohtunud.

Pealiin ehk Stella ema salapärane kadumine liikus raamatu jooksul samuti natuke edasi, kuid üldjoontes vaevles romaan "keskmise lapse sündroomi" all. Täiteks olevad kõrvalliinid ja ettevalmistused pealiini kulminatsiooniks muudavad kokkuvõttes teose õõnsaks. Esimesele osale omane olnud tõmme on kahjuks kadunud. "Tõde või tegu: Ema saladus" on küll triloogia seisukohalt vajalik, kuid iseseisvalt kahvatu tekst.

Andmed:

Kristi Piiper, Tõde või tegu. Ema saladus, Varrak, 2016, lk 256

Linke netiilmast:

"Tõde või tegu: Ema saladus" ELLU's

Kristi Piiper - Tõde või tegu. Stella (2015)

Aastaid on räägitud ja kirjutatud, et meie lastekirjandus on õitsval järjel, aga noorsookirjandus kiratseb. Olles lugenud paari kuu jooksul nüüd kenakese hulga viimastel aastatel ilmunud noorsooromaane võin öelda, et eelkõige on mitterahuldav seis uudiskirjandusega, mis on „sooneutraalsed“ või suunatud poistele. Teismeliste tüdrukute valikuvõimalused kõndides raamatupoe lõputuna näivate riiulite vahel on tunduvalt avaramad (seda mitte seetõttu, et eesti keelde on tõlgitud iga viimnegi teismelise vampiiri armuvalust kõnelev romaan). On raamatuid superstaarihakatistest, koolikiusamisest, BFF-idest, vanematega peetavatest lahingutest, inglitiibadega boyfriend'idest ning muidugi esimese armastuse ilust ja valust. On tõesti mida võtta ja mida jätta!

„Tõda või tegu. Stella“ on üks tumedamates toonides noortekaid, mida olen viimasel ajal lugenud. Esiteks ärge laske end raamatu pealkirjast eksitada! Teismelise Stella elu põhimureks ei ole see, et talle meeldinud poiss suudles kedagi teise, kui mängiti „Tõde või tegu“. Asjalood on hoopis tõsisemad! Nimelt kaob Stella ema neiu 14. sünnipäeva hommikul jäljetult ning aasta hiljem hakkavad ilmsiks tulema kohutavad saladused tema perekonna kohta. Ilma ühtegi olulist süžeeliini ära andmata ütleme nõnda, et sotstöötajad, lastekaitse, politsei ja psühhiaatrid peaks koos tormi jooksma selle perekonna peale. Kriminaalsele loole on vürtsi lisamiseks ka natuke teismeliste armusuhteid hulka segatud. Muuseas suhteid, mis kuuluvad Eesti viimase 25. aasta kõige „olulisema“ seaduse ehk Kooseluseaduse jurisdiktsiooni. Igati rõõmustav suundumus meie noorsookirjanduses!

Ma olin lugemas romaani viimaseid lehekülgi ning ootasin, et kohe kohe peavad imelise lahenduse leidma kõik Stella mured ja puntras suhted. Aga tutkit! Raamatu leheküljed said otsa ning õnnelikku lõppu ei saabunudki. Mõtlesin, et kas nüüd on tegu ühe ääretult realistliku noortekaga, kus öeldakse noorele lugejale otse välja, et alati ei saabu printsi valgel hobusel või on varsti oodata teist osa. Peale kiiret otsingut internetiavarustes selgus, et õige on viimane vastusevariant. Nõnda jään ma tõesti huviga ootama järge Stella ja tema perekonna saladuslikule loole.

Andmed:

Kristi Piiper, Tõde või tegu. Stella, Varrak, 2015, lk 192