26 aprill 2020

Tõnu Õnnepalu - Paradiis (2009)

Meil kõigil on olemas see paik ja aeg, kus olime tõeliselt õnnelikud. Meie oma väike Paradiis. Koht, kus hommikuti oli päike sind juba köögis ootamas ning õhtud olid nõnda vaiksed ja mahedad, et kuidagi ei sobinud enne hämaruse saabumist tuppa ronida. Ikka pidid sa maja ees trepil istuma ja vaatama kuidas loodus vaikselt end unele sätib. Pisimutukad, linnud, lilled ja isegi tuul. Alles siis, kui esimesed tähed tuhmilt särama lõid, teadsid, et ka sinul on lõpuks õigus selle kohe igavikku kaduva päevaga hüvasti jätta.

Kahjuks tihti mõistame selle paiga väärtust alles siis, kui olema oma Paradiisist välja aetud või ise läinud nooruse uljuses mujale seda "õiget" õnne otsima. Nüüd ei julge enam isegi sinna kaotatud Paradiisi tagasi tahta, sest oled ise nõnda muutunud ning kardad ainult pettuda (endas ja Paradiisis).

Kuid mõnel vaiksel kevadõhtul, märgates taas taevas esimesi tuhmilt särama löövaid tähti, meenub sulle see kauge aeg ja paik. Järsku tunned, et sinu otsingud ei ole veel lõppenud. Sinus on veel jõudu ja tahtmist. Sest kusagil on sind ootamas üks vana trepp, millel istudes saad rahus kuulata tuule uinumist. Sinu uus Paradiis!


Andmed:
Tõnu Õnnepalu, Paradiis, Varrak, 2009, lk 192

Linke netiilmast:
"Paradiis" ELLU-s

Brita Meltsi arvustus Keeles ja Kirjanduses
Tanel Veerne arvustus Eesti Päevalehes
Vilja Kiisleri arvustus Sirbis
Joonas Hellerma arvustus Keeles ja Kirjanduses
Heili Sibritsa intervjuu autoriga Postimehes

25 aprill 2020

Maarja Kangro - Heureka (2008)

KEELEPUHASTUSE DEKLARATSIOON

eesti keel
nagu nuga
nagu mõõk
nagu kirves
nagu giljotiin
nagu žilett
nagu klaasikild
nagu metallist link talvel
kisub lõhki teised
lodevad keeled ja kehad
kargab kõrri
valesti käänajale
kargab kanda
koma ärajätjale
lõikab randmesse
võõraga nakatajale

tegelikult oli mõõk
ju kalevipojal
ja milline mõõk

me oma jalad ei lidu
piisavalt kiiresti
ent puhtusekujutlusest
purju jäänult
nõuame vihinat

tats-tats
etteütlus
kalevipoja mõõk


PUNASED LIILIAD

Tulge edasi, tulge aeda.
Siin on uus rotangmööbel
ja valge lina on laual
ja veiniklaasid ka.

Äärelinnas on üsna vaikne
ja viimaks tuleb teil pähe
küsida, miks aiaservas
liiliad nii punased on.

Võib-olla seal lamab keegi,
kes jäi teadmata kadunuks,
kelle ma tapsin kirest,
raevust või ahnusest.

Eks hävitatuist ju tõuse
lõpuks ikka verine leek.
Lõpuks tõuseb kuskilt käsi,
mälu lahvatab nagu lill -

See on tõesti huvitav sort,
mis tekitab vaatajas lootust,
õitseb kaua ja eredalt,
sibulad pole odavad.

No nii, kallakem veini juurde
ja rääkigem totrat juttu:
meie taastulek pole kindel,
ükskõik kui totter on jutt.


SIGA

Raadiost kuulsin:
siga käinud muiste maja ümber
ja söönud inimese sitta.
Kosunud sellest, saanud lapsed.
Inimene löönud sea maha ja söönud ära.
Pärast sööki läinud jälle
kuhugi tare lähistele võssa.
Sea lapsed tundnud lõhna, 
läinud võssa sööma.
Ja nii edasi.

Siis tulnud välja, et ajalugu on spiraal.
Juurte juurde naastes
võtnud siga kaasa
hulga peenemaid riistu
ja artikuleeritumaid hoiakuid.


PS: Otsustasin, et luulekogude puhul kirjutan lihtsalt välja kolm kõige rohkem meeldinud luuletust. Äkki need meeldivad ka sulle? Kui meeldivad, siis otsi see luulekogu üles ja hakka lugema. :)


Andmed:
Maarja Kangro, Heureka, Eesti Keele Sihtasutus, 2008, lk 80

Linke netiilmast:
Berk Vaheri arvustus Sirbis
Katrin Väli arvustus Eesti Ekspressis
Jürgen Rooste arvustus Postimehes
Mari Peegli arvustus Eesti Päevalehes

14 aprill 2020

Mika Keränen - Supilinna salaseltsi kümme juhtumit (2008-2019)

Jõudes kümnenda Rampsu ehk Supilinna salaseltsi poolt lahendatud juhtumiga lõpule, tabasin end mõttelt, et ilmselt on Eestimaa peal tuhandeid lapsi, kes tunnevad Supilinna tänavaid ja hoove palju detailsemalt kui oma kodukanti. Nad teavad, et Reilika, Anton ja Olav elavad Lepiku, Sadu Meloni ning Mari koos Matiga (minu vaieldamatu salaseltsi lemmikliige!) Emajõe tänaval. Olenemata sellest, et nad pole kunagi Tartu või Supilinna sattunud, need lapsed teavad, kus asub Herne pood, kui peaks tekkima isu jäätise järele. Selline võim on raamatutel!


Teine imeline oskus, mida raamatud nõnda hästi valdavad, on ajavoolu aeglustamine või hoopistükkis seisma panemine. Liisa, Lasse, Bosse ja nende naabertalude lapsed on jäänud koos väikese Bullerby külaga igavesti sellesse aega ja paika, mida võiks nimetada Lapsepõlvemaaks. Sama kehtib ka salaseltsi liikmete ja Supilinna kohta. See natuke veel räämas, luitunud majadega ning salapäraste rohtu kasvanud aedadega paik Emajõe kaldal jääb meile tänu Keränenile alatiseks alles. Selline võim on raamatutel!


Isiklikult loodan, et (kirjanduslikus) Supilinnas veel kurikaelade põuda niipea ei teki ning salaselts  ei pea mõtlema uste sulgemisele. Aga kui tõesti tänu Rampsu tegevusele on kogu kuritegevus Supilinnast välja juuritud, siis ärateenitud puhkuse nautimist ei keela meie noortele sõpradele ilmselt keegi. Kui teil on aga hoovist midagi kaduma läinud või märkate õhtu koduaknast mingit kahtlast tüüpi ringi tatsamas, siis otsige kiiresti mõni salaseltsi liige Supilinna pealt üles ja kurtke oma muret. Küll ta juba salaseltsi kokku kutsub ning teie juhtum saab varsti lahendatud. Selline võim on raamatutel!



Andmed:
Mika Keränen, Varastatud oranž jalgratas: Salaselts Rampsu esimene juhtum, Jutulind, 2008, lk 88
Mika Keränen, Peidetud hõbedane aarelaegas: Salaselts Rampsu teine juhtum, Jutulind, 2009, lk 116
Mika Keränen, Vana roosa maja: Salaselts Rampsu kolmas juhtum, Jutulind, 2010, lk 90
Mika Keränen, Salapärane lillenäppaja: Salaselts Rampsu neljas juhtum, Keropää, 2011, lk 144
Mika Keränen, Professor Must: Salaselts Rampsu viies juhtum, Keropää, 2013, lk 142
Mika Keränen, Kuldne Lurich: Salaselts Rampsu kuues juhtum, Keropää, 2014, lk 144
Mika Keränen, Küttepuuvargad: Salaselts Rampsu seitsmes juhtum, Keropää, 2015, lk 116
Mika Keränen, Jõmmu: Salaselts Rampsu kaheksas juhtum, Keropää, 2016, lk 158
Mika Keränen, Fantoomrattur: Salaselts Rampsu üheksas juhtum, Keropää, 2017, lk 160
Mika Keränen, Soome pitsa: Salaselts Rampsu kümnes juhtum, Keropää, 2019, lk 150

Linke netiilmast:
Krista Kumbergi arvustus Eesti Päevalehes
Raimu Hansoni arvustus Tartu Postimehes
Raimu Hansoni arvustus Tartu Postimehes
Raimu Hansoni arvustus Tartu Postimehes
Rasmus Rekandi arvustus Tartu Ekspressis
Raimu Hansoni arvustus Tartu Postimehes
Raimu Hansoni arvustus Tartu Postimehes