Tõnu Õnnepalu - Paradiis (2009)

Meil kõigil on olemas see paik ja aeg, kus olime tõeliselt õnnelikud. Meie oma väike Paradiis. Koht, kus hommikuti oli päike sind juba köögis ootamas ning õhtud olid nõnda vaiksed ja mahedad, et kuidagi ei sobinud enne hämaruse saabumist tuppa ronida. Ikka pidid sa maja ees trepil istuma ja vaatama kuidas loodus vaikselt end unele sätib. Pisimutukad, linnud, lilled ja isegi tuul. Alles siis, kui esimesed tähed tuhmilt särama lõid, teadsid, et ka sinul on lõpuks õigus selle kohe igavikku kaduva päevaga hüvasti jätta.

Kahjuks tihti mõistame selle paiga väärtust alles siis, kui olema oma Paradiisist välja aetud või ise läinud nooruse uljuses mujale seda "õiget" õnne otsima. Nüüd ei julge enam isegi sinna kaotatud Paradiisi tagasi tahta, sest oled ise nõnda muutunud ning kardad ainult pettuda (endas ja Paradiisis).

Kuid mõnel vaiksel kevadõhtul, märgates taas taevas esimesi tuhmilt särama löövaid tähti, meenub sulle see kauge aeg ja paik. Järsku tunned, et sinu otsingud ei ole veel lõppenud. Sinus on veel jõudu ja tahtmist. Sest kusagil on sind ootamas üks vana trepp, millel istudes saad rahus kuulata tuule uinumist. Sinu uus Paradiis!

Andmed:

Tõnu Õnnepalu, Paradiis, Varrak, 2009, lk 192

Linke netiilmast:

"Paradiis" ELLU-s

Brita Meltsi arvustus Keeles ja Kirjanduses

Tanel Veerne arvustus Eesti Päevalehes

Vilja Kiisleri arvustus Sirbis

Joonas Hellerma arvustus Keeles ja Kirjanduses

Heili Sibritsa intervjuu autoriga Postimehes

Maarja Kangro - Heureka (2008)

KEELEPUHASTUSE DEKLARATSIOON

eesti keel

nagu nuga

nagu mõõk

nagu kirves

nagu giljotiin

nagu žilett

nagu klaasikild

nagu metallist link talvel

kisub lõhki teised

lodevad keeled ja kehad

kargab kõrri

valesti käänajale

kargab kanda

koma ärajätjale

lõikab randmesse

võõraga nakatajale

tegelikult oli mõõk

ju kalevipojal

ja milline mõõk

me oma jalad ei lidu

piisavalt kiiresti

ent puhtusekujutlusest

purju jäänult

nõuame vihinat

tats-tats

etteütlus

kalevipoja mõõk

PUNASED LIILIAD

Tulge edasi, tulge aeda.

Siin on uus rotangmööbel

ja valge lina on laual

ja veiniklaasid ka.

Äärelinnas on üsna vaikne

ja viimaks tuleb teil pähe

küsida, miks aiaservas

liiliad nii punased on.

Võib-olla seal lamab keegi,

kes jäi teadmata kadunuks,

kelle ma tapsin kirest,

raevust või ahnusest.

Eks hävitatuist ju tõuse

lõpuks ikka verine leek.

Lõpuks tõuseb kuskilt käsi,

mälu lahvatab nagu lill -

See on tõesti huvitav sort,

mis tekitab vaatajas lootust,

õitseb kaua ja eredalt,

sibulad pole odavad.

No nii, kallakem veini juurde

ja rääkigem totrat juttu:

meie taastulek pole kindel,

ükskõik kui totter on jutt.

SIGA

Raadiost kuulsin:

siga käinud muiste maja ümber

ja söönud inimese sitta.

Kosunud sellest, saanud lapsed.

Inimene löönud sea maha ja söönud ära.

Pärast sööki läinud jälle

kuhugi tare lähistele võssa.

Sea lapsed tundnud lõhna, 

läinud võssa sööma.

Ja nii edasi.

Siis tulnud välja, et ajalugu on spiraal.

Juurte juurde naastes

võtnud siga kaasa

hulga peenemaid riistu

ja artikuleeritumaid hoiakuid.

PS: Otsustasin, et luulekogude puhul kirjutan lihtsalt välja kolm kõige rohkem meeldinud luuletust. Äkki need meeldivad ka sulle? Kui meeldivad, siis otsi see luulekogu üles ja hakka lugema. :)

Andmed:

Maarja Kangro, Heureka, Eesti Keele Sihtasutus, 2008, lk 80

Linke netiilmast:

Berk Vaheri arvustus Sirbis

Katrin Väli arvustus Eesti Ekspressis

Jürgen Rooste arvustus Postimehes

Mari Peegli arvustus Eesti Päevalehes

Mika Keränen - Supilinna salaseltsi kümme juhtumit (2008-2019)

Jõudes kümnenda Rampsu ehk Supilinna salaseltsi poolt lahendatud juhtumiga lõpule, tabasin end mõttelt, et ilmselt on Eestimaa peal tuhandeid lapsi, kes tunnevad Supilinna tänavaid ja hoove palju detailsemalt kui oma kodukanti. Nad teavad, et Reilika, Anton ja Olav elavad Lepiku, Sadu Meloni ning Mari koos Matiga (minu vaieldamatu salaseltsi lemmikliige!) Emajõe tänaval. Olenemata sellest, et nad pole kunagi Tartu või Supilinna sattunud, need lapsed teavad, kus asub Herne pood, kui peaks tekkima isu jäätise järele. Selline võim on raamatutel!

Teine imeline oskus, mida raamatud nõnda hästi valdavad, on ajavoolu aeglustamine või hoopistükkis seisma panemine. Liisa, Lasse, Bosse ja nende naabertalude lapsed on jäänud koos väikese Bullerby külaga igavesti sellesse aega ja paika, mida võiks nimetada Lapsepõlvemaaks. Sama kehtib ka salaseltsi liikmete ja Supilinna kohta. See natuke veel räämas, luitunud majadega ning salapäraste rohtu kasvanud aedadega paik Emajõe kaldal jääb meile tänu Keränenile alatiseks alles. Selline võim on raamatutel!

Isiklikult loodan, et (kirjanduslikus) Supilinnas veel kurikaelade põuda niipea ei teki ning salaselts  ei pea mõtlema uste sulgemisele. Aga kui tõesti tänu Rampsu tegevusele on kogu kuritegevus Supilinnast välja juuritud, siis ärateenitud puhkuse nautimist ei keela meie noortele sõpradele ilmselt keegi. Kui teil on aga hoovist midagi kaduma läinud või märkate õhtu koduaknast mingit kahtlast tüüpi ringi tatsamas, siis otsige kiiresti mõni salaseltsi liige Supilinna pealt üles ja kurtke oma muret. Küll ta juba salaseltsi kokku kutsub ning teie juhtum saab varsti lahendatud. Selline võim on raamatutel!

Andmed:

Mika Keränen, Varastatud oranž jalgratas: Salaselts Rampsu esimene juhtum, Jutulind, 2008, lk 88

Mika Keränen, Peidetud hõbedane aarelaegas: Salaselts Rampsu teine juhtum, Jutulind, 2009, lk 116

Mika Keränen, Vana roosa maja: Salaselts Rampsu kolmas juhtum, Jutulind, 2010, lk 90

Mika Keränen, Salapärane lillenäppaja: Salaselts Rampsu neljas juhtum, Keropää, 2011, lk 144

Mika Keränen, Professor Must: Salaselts Rampsu viies juhtum, Keropää, 2013, lk 142

Mika Keränen, Kuldne Lurich: Salaselts Rampsu kuues juhtum, Keropää, 2014, lk 144

Mika Keränen, Küttepuuvargad: Salaselts Rampsu seitsmes juhtum, Keropää, 2015, lk 116

Mika Keränen, Jõmmu: Salaselts Rampsu kaheksas juhtum, Keropää, 2016, lk 158

Mika Keränen, Fantoomrattur: Salaselts Rampsu üheksas juhtum, Keropää, 2017, lk 160

Mika Keränen, Soome pitsa: Salaselts Rampsu kümnes juhtum, Keropää, 2019, lk 150

Linke netiilmast:

Krista Kumbergi arvustus Eesti Päevalehes

Raimu Hansoni arvustus Tartu Postimehes

Raimu Hansoni arvustus Tartu Postimehes

Raimu Hansoni arvustus Tartu Postimehes

Rasmus Rekandi arvustus Tartu Ekspressis

Raimu Hansoni arvustus Tartu Postimehes

Raimu Hansoni arvustus Tartu Postimehes