Maarja Kangro - Heureka (2008)

KEELEPUHASTUSE DEKLARATSIOON

eesti keel

nagu nuga

nagu mõõk

nagu kirves

nagu giljotiin

nagu žilett

nagu klaasikild

nagu metallist link talvel

kisub lõhki teised

lodevad keeled ja kehad

kargab kõrri

valesti käänajale

kargab kanda

koma ärajätjale

lõikab randmesse

võõraga nakatajale

tegelikult oli mõõk

ju kalevipojal

ja milline mõõk

me oma jalad ei lidu

piisavalt kiiresti

ent puhtusekujutlusest

purju jäänult

nõuame vihinat

tats-tats

etteütlus

kalevipoja mõõk

PUNASED LIILIAD

Tulge edasi, tulge aeda.

Siin on uus rotangmööbel

ja valge lina on laual

ja veiniklaasid ka.

Äärelinnas on üsna vaikne

ja viimaks tuleb teil pähe

küsida, miks aiaservas

liiliad nii punased on.

Võib-olla seal lamab keegi,

kes jäi teadmata kadunuks,

kelle ma tapsin kirest,

raevust või ahnusest.

Eks hävitatuist ju tõuse

lõpuks ikka verine leek.

Lõpuks tõuseb kuskilt käsi,

mälu lahvatab nagu lill -

See on tõesti huvitav sort,

mis tekitab vaatajas lootust,

õitseb kaua ja eredalt,

sibulad pole odavad.

No nii, kallakem veini juurde

ja rääkigem totrat juttu:

meie taastulek pole kindel,

ükskõik kui totter on jutt.

SIGA

Raadiost kuulsin:

siga käinud muiste maja ümber

ja söönud inimese sitta.

Kosunud sellest, saanud lapsed.

Inimene löönud sea maha ja söönud ära.

Pärast sööki läinud jälle

kuhugi tare lähistele võssa.

Sea lapsed tundnud lõhna, 

läinud võssa sööma.

Ja nii edasi.

Siis tulnud välja, et ajalugu on spiraal.

Juurte juurde naastes

võtnud siga kaasa

hulga peenemaid riistu

ja artikuleeritumaid hoiakuid.

PS: Otsustasin, et luulekogude puhul kirjutan lihtsalt välja kolm kõige rohkem meeldinud luuletust. Äkki need meeldivad ka sulle? Kui meeldivad, siis otsi see luulekogu üles ja hakka lugema. :)

Andmed:

Maarja Kangro, Heureka, Eesti Keele Sihtasutus, 2008, lk 80

Linke netiilmast:

Berk Vaheri arvustus Sirbis

Katrin Väli arvustus Eesti Ekspressis

Jürgen Rooste arvustus Postimehes

Mari Peegli arvustus Eesti Päevalehes