Armin Kõomägi - Hea firma (2011)

Kui vaadata tagasi viimasel kahekümnel aastal ilmunud kirjandusele, siis on ikka päris põhjalikult ning ka erinevate nurkade alt lahti kirjutatud perestroika ja 1990ndate aastate ülemineku periood. Küll on kujutatud intellektuaale, kurjategijaid, ajakirjanikke ja poliitikuid. Armin Kõomägi võtab oma romaanis „Hea firma“ vaatluse alla Viru ärikate muundumise respekteeritud pankuriteks. Tegemist on huvitava ning kohati ulmelise looga ajast, mille tunnuslauseks oli „Võimalik vaid Eestimaal“.

Romaani peategelaseks pole mitte ärimehed Martin Kukk ja Leo Kamarski, vaid nende „suhte“ tulemusel 1992 aastal ilmavalgust näinud firma. Kuid see firma on natuke erilisem, kui teised kapitalismi taassünnil loodud ettevõtted. Tegemist on juriidilisest isikust tehisintellektiga, kes armastab oma „vanemaid“ ja peab oma eksistentsi peamiseks eesmärgiks firma asutamislepingus ära märgitud kasumi tootmist. Teksti võibki täiesti vabalt lugeda, kui ulmekirjandust. Ulmekirjanduse traditsioone järgides hakkab ka Kõomäe kujutatud tehisintellekt kiiresti arenema ning oma „vanemate“ ellu nende teadmata sekkuma. Eriti humoorikas oli tehisintellekti südamest tulenev mure oma „laste“ ehk ärimeest lood tütarfirmade tuleviku üle. Muuseas romaan hääletatigi 2012 aasta Stalkeritel „Parima eesti autori romaani“ kategoorias viiendale kohale. 

Kahjuks ei ole Kõomägi suutnud oma teisi kesksemaid tegelasi ehk Martinit ja Leod võrreldes nende „lapsukesega“ piisavalt välja arendada. Eriti puudutab see Martin Kuke tegelaskuju, kes on tõeliselt šaboonlik. Ärimees, kes on juba oma 30ndaks eluaastaks teeninud miljoneid ja miljoneid ning ei oska oma vaba ajaga enam muud peale hakata, kui vaikselt joomarluse poole pöörduda. Isegi 1990ndate aastate algusest pärinev Miss Estonia fetiš kaotab mingi hetk oma võlu. Martini juures on kõige huvitavamaks motiiviks, kuidas ta mingist hetkest hakkab iga nädalavahetus oma miljonikroonise sportautoga taarapunktis käima, et sealse omapärase seltskonnaga suhelda. Firma vanema kompanjoni Leo Kamarski päritolu ning perekond on palju põhjalikumalt ja laiahaardelisemalt lahti kirjutatud (miilitsast isa, moslemiga abiellunud õde ning ainulaadsete nimedega pojad). 

Sarnaselt Kõomäe debüütromaanile „Pagejad“ lööb ka „Heas firmas“ tugevalt välja kirjaniku novellimeistri pool. Osad peatükid on täiesti eraldiseisvad lugemiselamused, mis võiks romaani asemel hoopis mõnda autori novellikogusse lisada. Näiteks peitub romaanis novell toreda pealkirjaga „Eestimaal pesitsevate vareste ühiskonna arengud viimastel aastatel“. Novellindusse kaldumist polegi vast mõtet Kõomäe romaanidele ette heita, vaid seda tuleks võtta pigem paratamatuse ja isegi boonusena. Mina olen seda vähemalt õppinud tegema ning olen saadud elamustega rahul.

2in1! 

Säästad aega ja raha!!

Ostad romaani, saad novellikogumiku kauba peale!!!

Andmed:

Armin Kõomägi, Hea firma, Jumalikud Ilmutused, 2011, lk 150

Linke netiilmast:

"Hea firma" ELLU-s 

Peeter Helme arvustus Loomingus

Vahur Afanasjevi arvustus Eesti Päevalehes

Priit Pulleritsu arvustus Postimehes