Marje Ernits - Helge tulevik (2023)

Olen nüüd paari aasta jooksul lugenud 4-5 Marje Ernitsa romaani ning just viimati loetud "Helge tulevik" järel sai vist lõplikult aru, miks kirjanikuproua on meie raamatukogude üks laenutatumaid autoreid. Võib öelda, et mõned aastad tagasi meie seast lahkunud rahva kirjanik Erik Tohvri on saanud omale mantlipärija. Kultuurkapitali aastapreemiatest me siin ei räägi, aga järjekordadest raamatukogudes küll.

"Helge tulevik" räägib südamliku ja lihtsa loo Beti-nimelise neiu kooliaastatest teise maailmasõja järgses Tartus. Nõukogude võim on oma verisele troonile istunud. Tavalised inimesed proovivad vaikselt kohaneda ja leida oma tee järsku kardinaalselt muutunud maailmas. Just olnu on äkki muutunud ainult mälupildiks ja sosinal räägitavateks lugudeks, mille sattumine valede inimeste kõrvu võib rääkijatele ainult pahandusi kaasa tuua. 

Betist peaks saame üks neist "helge tuleviku" ehitajatest, kes punaste kaelarättide lehvides loovad kommunistlikku ühiskonda. Kuid Beti tahab olla lihtsalt hea laps oma kodustele (eriti vanaisale), eeskujulik õpilane ning ustav sõber kaksikutest Ülevile ja Valevile. Aga selleks peab ta näiteks ära õppima, miks enam mõnda hümni laulda ei tohi või mõistma, kuidas pioneeriks (mitte) olemine võib su staatust koolis määrata. Ja sellele kõigele veel lisaks kõik need ettekirjutused, mida sa teha, öelda või kanda tohid, kuna sa oled noor neiu.

Beti lugu võiks olla minu või sinu (vana)vanaema/ema/õe lugu ja just sel põhjusel ongi Ernitsa teosed nõnda populaarsed lugejate seas. Nende tegelasteks oleme meie. Ja teaduslikult on ju tõestatud, et eestlased on "haiglane huvi" kõige vastu, mis on nende kohta kirja pandud. Eks me taha olla osa ja kaasa elada sellele suurele "meie narratiivile", milleks Ernitsa "Helge tulevik" annab ka hea võimaluse.

Andmed:

Marje Ernits, Helge tulevik: Sõjarahu aastad 1. raamat, Eesti Raamat, 2023, lk 168

Linke netiilmast:
Sirje Presnali intervjuu autoriga Õhtulehes