"Sotsialistlik realism ehk Beti uued seiklused ENSVs" viib meid 1960.-80. aastate Tartusse, kus just keskkooli lõpetanud Betist saab EPA tudeng ja seejärel üks miljonitest süsteemi väikestest hammasratastest, kes üritavad oma igapäevase tööga elu paremaks/talutavamaks muuta. Paraadide plakatid räägivad ikka tublidest kommunismiehitajatest ja viisaastakutest nelja aastaga, kuid iga aastaga hakkab see üha enam ulmet meenutama ja reaalse eluga pole sel kuigi palju pistmist.
Kolhoosis tööd rügades mööduvad aastad kiiresti, Beti eraelu teeb seal kõrval üpris kummalisi käike ning järsku ongi 20 aastat läinud. Eks Beti lugu ongi koondpilt paljude aastast aastasse tööd rüganud eesti naiste elust sel perioodil. Valikuid ja vabadust oli vähe, kuid kõige kiuste elati ja saadi hakkama just Beti-suguste inimeste tõttu. Nüüd tuleb jääda Beti elukäigu lõpplahendust ootama kolmanda osa näol.
Andmed:
Marje Ernits, Sotsialistlik realism: Sõjarahu aastad 2. raamat, Eesti Raamat, 2023, lk 168
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar