18 veebruar 2017

Olev Muutra - Kolmteist rändurit (2017)

Üksikus trahterit pidava kõrtsmiku juures kohtuvad kolmteist võõrast rännumeest. Õhtuti õllekapa juures räägitakse üksteisele lugusid oma seiklusrikkast minevikust, mis on täis kohtumisi trollide, kollide, lohede ja isand Surmaga. Kolmteist rändurit, kolmteist õhtut ja kolmteist lugu.

Kolmteist, kolmteist, kolmteist! Täielik numbrimaagia üleküllus! Auhind lugejale, kes võtab vaevaks lugeda kokku mitu korda selles raamatus kasutatakse sõna "kolmteist". Olev Muutra loodud maailmas tulevad nii head kui ka halvad asjad kolmeteistkümne kaupa. Alates laste sünnist kuni kuusikus pesitsevate krõllideni. Vähemaga ei maksa arvestada.

Muutra tekstid on segu muinasjuttudest ja fantaasialugudest. Iga lugu õpetab meile mingi iidvana elutarkuse ning koputab tugevalt meie südametunnistusele. Vot nõnda tuleb käituda ja jäta see nüüd meelde! Kõik need süžeeliinid ja tegelaskujud on niivõrd ära leierdatud, et peale paari esimest lugu küsid endalt: "Miks ma loen neid? Ma olen seda kõike juba kuulnud ja kogenud. Ja palju meisterlikumas võtmes!"

Just täielik originaalsuse puudumine ongi jutukogumiku "Kolmteist rändurit" suurimaks patuks ja sellest ei saa kuidagi mööda vaadata. Mitte ükski tegelane ega lugu ei jää sind kummitama ning raamatu lõppu jõudes on esimesed lood juba täielikult ununenud. Kahjuks tuleb tõdeda, et ma ei võtnud sellest raamatust midagi oma rännuteele kaasa ning uut kohtumist kolmeteistkümne ränduriga ootama ei jää.

Andmed:
Olev Muutra, Kolmteist rändurit, Hea Tegu, 2017, lk 176

3 kommentaari:

  1. Raamat "Kolmteist rändurit" on pealiskaudsete kriitikute lõks. Oskar Helde on selles üks suurepärane näide. See end mingil vaid talle arusaadaval põhjusel geeniuseks pidav mehike ei suutnud nendest nn. teda mitte üllatavatest hiidvanadest tarkuseteradest meelde jätta üht oluliseimat - Lolli tarkus seisneb vaikimises. Kui inimesel puudub igasugune anne ridade vahele peidetud sõnumi leidmisega, ei maksaks end avalikkuse ees lahmimisega rumalaks teha. Krõllid, trollid õllekapad? Tehke nii ja mitte naa? Kus need küll olid? Kriitiku omalooming? Kui raamatu lõpus ei mäleta, millest räägiti raamatu alguses, on tõsine kahtlus selle mehikese mäluaparaadi adekvaatses toimimises. Kriitikuna on ta lihtsalt üks väike tige nohik - koolikiusamise ohver, kes oma kannatuste eest julmale maailmale kätte maksab. Äratundmisrõõm pani lahmima? Poja kosu veel ja õpi tõelistelt kriitikutelt. Kriitikuna oled küll täielik pettumus. Räägi kaasa asjadest, millest ise aru ka saad, mitte ära loe raamatut teadmata miks seda üldse teed. Parim soovitus sulle. Enne kui midagi ütled, mõtle ikka hoolega. Lugeja Marju.

    VastaKustuta
  2. Ei peta sa "Marju" kedagi.

    Ja kas ainult siis on inimene "Tõeline kriitik" kellel on lubatud arvamust avaldada, kui talle sinu raamat meeldis?

    - Lugeja Vladimir Putin

    VastaKustuta
    Vastused
    1. :D Tola oled "Vladimir". :D Kui ma kunagi peaksingi raamatu kirjutama, siis Oskarit küll arvustajaks ei soovi. Kui inimene ei mõista miks üldse muinajutte loeb,aga siiski jätkab... no andke andeks. :D Marju

      Kustuta