Tegelikult on Oskar Lutsu jutustus "Kirjutatud on..." rahva seas kirjaniku üks tuntumaid teoseid. Inimesed lihtsalt ei tea, et nad seda raamatut teavad. Ristsõnades esineb alatihti küsimus: "Oskar Lutsu teos". Vastuseks peab olema kolmetäheline sõna. Iga kogenud ristsõnade lahendaja teab, et võimalikud variandid on "Udu" või "Soo". "Soo" on tegelikult jutustuse "Kirjutatud on..." hiljem ära muudetud pealkiri.
"Kirjutatud on..." kuulub ühte minu lemmikžanrisse - külmetav kunstnik suvitamas põhjamaise looduse keskel. Luts on üks suvitusromaanide pioneere meie kirjanduses (aasta peale siin käsitletavat teost ilmus juba Tukla "Felix Ormusson"). Fakt, mis on kahjuks muidugi tema Toosti-lugude edu varju jäänud.
Loo peategelaseks on just Pariisist kodumaale naasnud kunstnik Toomas Haava, kes otsustab inspiratsiooni ammutada ning ka väheke looderdada oma täditütre talus Sõrrus keset soid ja põlislaasi. Tegelikuks põhjuseks, miks Toomas pidi Pariisis oma "täiendamisest" ja kohe saabuvast maailmakuulsusest loobuma oli suutmatus maksta üüri Quartier Latin'is asuva toauberiku eest. Kogu süü, miks eesti kunstnike maalid ei ripu Louvre'is, lasub ühe ihne juudi vanamehe õlul!
 |
| Oskar Luts 1913. aastal (EKM arhiiv) |
Alguses plaanis olnud vaikne vegeteerimine võtab hoopis tumedamad toonid, kui Toomas kohtub Hilda alias Metskassi ning sookollidega alias Hilda isa ja "peigmehe" Madjakuga. Toomas võtab oma südameasjaks Metskass vabastada nii isa tagakiusamise alt kui ka peale sunnitavast abielust jõhkra Madjakuga. Sookollide ja Toomase vahel algab kassi-hiire mäng, kus vahendeid ei valita ning traagiline lõpptulemus on vähemalt ühele osapooltest garanteeritud. Toomas teeb läbi sügava hingelise murrangu ning püüab endale tulutult kogu aeg meelde tuletada, et Piibel ütleb "Kirjutatud on...". Suve alguses Sõrruse saabunud lõbusast kunstnikust ja elumehest ei jää raamatu lõpuks enam kuigi palju alles. Kunstniku kokkupuude jõhkra maailmaga on nõnda valuline, et isegi olles võitnud lahingu kaotab Toomas tegelikult sõja. Looja temas on jäädavalt surnud!
Andmed:
Oskar Luts, Kirjutatud on..., Noor-Eesti, 1914, lk 188
Linke netiilmast:
"Kirjutatud on..." KIRMUS-s
Tea kui tõeline see kunstiinimene temas siis ikka oli kui niimoodi ära kadus...kui oled määratud midagi tegema, siis see püsib sinus ja tuletab end pidevalt meelde, ükskõik mis muud elu sa ei elaks, ükskõik kuidas sa ei püüaks seda ignoreerida. Mitte et ma ihnsat juudi vanameest kuidagi kaitsta üritaks :D
VastaKustuta***SPOILERS***
VastaKustutaJuudil polnud kunstnikande kadumisel tegelikult süüd.Loojanatuur kadus temas tegelikult selle tõttu, et ta tahtis Jumalat mängida ning otsustas ühe kaasinimese, mis siis et väga halva isiku ehk Madjaku, eluküünla kustutada. Minu jaoks peitub raamatu kandev idee selles, et olles mõrtsukas ei saa sa olla millegi kauni looja.
Looming ei pea tingimata kaunis olema :D :D Ei ma niisama...
KustutaTuleb ta siiski puhtast, truust kohast, olgu see looming nii kole kui tahes. Mõrtsuka loomeläte pole truu ega puhas.
Kustuta