Herta Laipaik - Kurjasadu (2006)

Ma laenutasin Herta Laipaiga "Kurjasadu" raamatukogust lihtsalt seetõttu, et tegeleda natuke oma mälu värskendamisega. Hiljaaegu lugesin ma läbi kogumiku "Pikad varjud", mis pühendati Laipaigale ja tema loomingule. Kuigi ma kogumikust üldjoonest suurt ei arvanud, siis kodumaise etnohorrori grand old lady teoseid kutsus see taasavastama küll ning selle eest saab "Pikad varjud" minu poolt kohe kindlasti soojad tänusõnad.

Laipaiga tekste lugedes mõtlesin ma korduvalt, kui rikkad on ikka meie rahvaluule ja -usundi varasalved. Võta ainult ja pane paberile! Või mine oma vanavanaema juurde ja palu tal midagi jutustada. Küll tal juba on millest rääkida, sina lihtsalt kuula ja jäta meelde.

Herta Laipaik

Omal ajal kuulas väike Herta vana Roiu Minni lõputuid lugusid ning proovis neist midagi meelde jätta, kuigi tagantjärele tundus kirjanikuprouale, et kahjuks läks enamus lihtsalt kõrvust mööda. Roiu Minn ei pajatanud õnneliku lõpuga lugusid Lumivalgukesest, Punamütsikesest ja Okasroosikesest. Ei, tema lugude peategelasteks on Arm ja Surm. Kaks käsikäes loost loosse rändavat tegelast, kellega kõik tegelased paratamatult mingi hetk tutvust teevad. Nende kahe ümber ongi Laipaik oma tekstid loonud, kuid muidugi on jutud täis ka kratte ja raharätte, lättepiigasid ja rahapadasid. Tegemist on rahvausundi erinevate motiivide tõelise tulevärgiga!

Lõpuks tahaksin ma peatud ka teoses kasutatud keelel. "Kurjasadu" lõppu on lisatud tervelt viis lehekülge sõnaseletusi, kus seletatakse meile meie oma keele sõnu. Seda lugedes tuleb taas tõdeda, kui lihtsalt oleme unustamas oma keele rikkusi ning rahuldume kõigest keskpärasuse ja peavooluga. Vanemavihm, ehmaslind, pihaline, vahing või sitikavalgus - miks me neid sõnu ei kasuta? Kivi meie kõigi ühisesse kapsaaeda! Mina tunnen end igatahes peale Laipaiga juttude lugemist palju rikkamana ning proovin tulevikus vahel ikka sealiha asemel ka vibuninavägi öelda.

Andmed:

Herta Laipaik, Kurjasadu, Varrak, 2006, lk 272

Linke netiilmast:

Karl Martin Sinijärve arvustus Sirbis