Endine punkar on hakanud luuletuste asemel etnopunki kirjutama!?!? Sehr gut! Nõnda positiivselt olin ma häälestunud võttes kätte Merca uut kogumikku "Jututulbad". Aga lugedes selgus, et mitte ainult etnopunki. Merca on rammu katsunud ka teiste ulme alamžanritega. Natuke kosmilist, tibake unenäolist ning sõrmeotsas on puistatud ka sutsu muinasjutulist lähenemist. Ühesõnaga ühekülgsuses kindlasti kogumikku süüdistada ei saa, aga kahjuks tuli tõdeda, et suures taseme kõikumises küll.
Selgelt on kogumiku tugevamad tekstid mahult pikemad lood ("Kelle uni see on?" ja "Manadus"), kus süžeel ja tegelastel on lubatud kasvada. Punki ja mängulisust oli samuti neis lugudes kõige rohkem. Lugejana tunnen kohe ära, et nende lugude juures oli kirjanikul kindel soov ja sisemine tõuge neid kirja panna. Lustiga kirja pandud lugu on ka lust lugeda! Kogumiku lühemad lood jätsid pigem külmaks ning unusid pea kohe. Tahtmatult tekkis mõte, et tegemist on lihtsalt täitelugudega, mille abil kogumiku maht trükikõlbulikuks kasvatati. Raamatu vahele on lisatud ka juttude tõlked inglise keelde, mis jätavad sarnase mulje.
Kokkuvõttes võibki öelda, et korraliku autorikogumiku mõõtu "Jututulbad" välja ei anna. Oleks tulnud lasta tekstil sahtlis veel natuke laagerduda ja hiljem paar tüsedamat juttu juurde pookida. Hetkel on tegemist siiski jutupilbaste, mitte jututulpadega.
Andmed:
Merca, Jututulbad/Storypillars, Fantaasia, 2015, lk 262
Linke netiilmast:
Leila Tael-Mikešini arvustus Reaktoris
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar