
Tõnissonist jäi lugedes mulje kui ühest natuke säravamast poliitikust paljude teiste seas. Müüti temast kui muljet avaldavast isikust, kõnemehest ja Tartu vaimust, see
raamat küll ei suutnud kinnitada. Minu teadmised EW poliitika maastikust ja
seal korraldatud sahkermahkeritest kasvasid küll mitme pügala võrra. Praegune Eesti on ikka poliitiliselt palju stabiilsem ning lehmakauplemist on loodetavasti samuti tunduvalt vähem (vähemalt väliselt).
Huvi tolleaegse poliitikamaastiku vastu kasvatas Tuomioja teos küll. Proovin kindlasti tulevikus võtta kätte veel mõnd teist EW poliitikaelu puudutavat mälestusteost või monograafiat.
PS: Raamatu kõige huvitavam tegelane oli tegelikult hoopis Hella Wuolijoki. See saladuslik eesti-soome naine oma afääride ja seiklustega kutsus lugema hoopis mõnd monograafiat tema elust. Eks ka Tuomioja veri ole paksem kui vesi.
PS: Raamatu kõige huvitavam tegelane oli tegelikult hoopis Hella Wuolijoki. See saladuslik eesti-soome naine oma afääride ja seiklustega kutsus lugema hoopis mõnd monograafiat tema elust. Eks ka Tuomioja veri ole paksem kui vesi.
Andemd:
Erkki Tuomioja, Jaan Tõnisson ja Eesti iseseisvus (Jaan Tõnisson ja Viron itsenäisyys), soome keelest tõlkinud Kadri Jaanits ja Katrin Kurmiste, Varrak, 2011, lk 334
Linke netiilmast:
Linke netiilmast:
"Jaan Tõnisson ja Eesti iseseisvus" ELLU's
Andres Laasiku intervjuu autoriga Eesti Päevalehes
Aarne Rubeni arvustus Eesti Päevalehes
Matti Maasika arvustus Sirbis
Sirje Oleski arvustus Keeles ja Kirjanduses
Imbi Paju arvustus Eesti Päevalehes
Rein Veidemanni arvustus Postimehes
Aivar Kulli arvustus Tartu Postimehes
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar