Üks maailma kulunumaid lauseid on "Armastuses ja sõjas on kõik lubatud". Seda kasutatakse alatihti eneseõigustusena ja vabandusena, kui keegi teeb suhte või armastatu nimel midagi tavanormidega vastuollu minevat. Aga kuhu maani me võime oma tegudega minna, et kaitsta omale kallist inimest pahelise maailma eest?
Selle lubatu ja lubamatu piiri kompimisega tegeleb ka Taavi Jakobson oma psühholoogilises (õudus)romaanis "Õnnelik prints". Seda raamatut lugedes leiad end korduvalt koos peategelastega erinevatest argistest situatsioonidest (näiteks kiusamine koolis ) ning sul on võimalus endalt küsida: "Kuidas käituksin mina, kui...?". Aga lisaks siia veel põnevuse loomiseks ühe väikese klausli! Keegi ei saa teada, et see sina olid ja karistust ei järgne, kui sa otsustad natuke "karmimaid meetmeid" kasutusele võtta.
Kui sinu valikud jääksid ikka sarnasteks raamatus tehtutega, siis usun, et sul oleks aeg pöörduda abi saamiseks mõne teatud kinnisema iseloomuga institutsiooni poole. Nii et võtame seda Jakobsoni romaani võimalusena teha väike kodune psühhopaadiks olemise kiirkontroll.
Andmed:
Taavi Jakobson, Õnnelik prints, Kirjastus Postimees, 2019, lk 160
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar