Tunnistan ausalt, et ma olid puhtalt omakasu peal väljas, kui ma hakkasin lugema Hille Hanso raamatut "Minu Istanbul". Nimelt maandub meie lennuk viie päeva pärast Istanbuli Atatürki lennujaamas ning meil on plaanis terve nädal veeta Bosporuse kallastel patseerides. "Kodustatud" eestlase nõuanded ja näpunäited on alati kasulikud ning neid ma hakkasingi raamatust otsima.
Minu-sarja raamatute puhul ei või kunagi kindel olla, mis kaante vahelt vastu vaatab. Olen lugenud klassikalisi reisikirju, argipäeva sissekandeid, heietusi nooruspäevist ja pohmeluse mõtisklusi. Vahel saad tõesti sügavuti mineva analüüsi riigi, ajaloo ja rahva kohta, teinekord on tegemist pigem peo- ja pulliraamatuga.
"Minu Istanbul" sobib nii klassikaliste reisikirjade kui ka argipäeva heietuste alla. Hanso annab juhtnööre nii tavaliste "turistikate" kohta, kui juhatab abivalmilt lugejale teeotsa kätte ka salapärastesse nurgatagustesse. Kõige kasulikumad õpetussõnad raamatus on muidugi kategooriast "Jumala eest, ära kunagi tee!". Olles ise eelnevalt külastanud mitmeid riike, kus islam on valdavaks usundiks, ma kahjuks palju uut informatsiooni ei saanud (põhitõed on juba niigi selged, kuid kordamine on alati kasulik). Kui Türgi on teie esimene tutvus islamimaailmaga, siis tasub "Minu Istanbul" kindlasti läbi lugeda. Kindlasti väldite tänu sellele sattumast mõnda "lolli olukorda" ja kohalikud ei pea pead vangutades taeva poole hüüdma "Allah annab mõistuse ja Allah võtab mõistuse!".
Andmed:
Hille Hanso, Minu Istanbul: Poolik ja tervik, Petrone Print, 2014, lk 248
Linke netiilmast:
"Minu Istanbul" ELLU-s
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar