Eno Raud - Naksitrallid. Esimene raamat (1972) & Naksitrallid. Teine raamat (1975)

Kõige suurem viga, mida tihtilugu tehakse on lastekirjanike sildistamine tiitliga "teise järgu kirjanikud". Küll arvatakse, et lastekirjanikud ei saa hakkama "suurtele inimestele" kirjutamisega või tõmmatakse lihtsalt lastekirjanduse ja haltuura vahele rasvane võrdusmärk. 

Tegelikkus on see, et lastekirjanikud on kõigist meistritest suurimad. Luua teos, mis kõnetab igat järgnevat põlvkonda sarnase soojuse ja aususega on ülim. Teadmiseks kõigile - lapsed on kõige karmimad  ja otsekohesemad kriitikud üldse. Nad tajuvad koheselt ära keskpärase autori "täitetöö" või kiirustades paberile visatud "Kiisu ja Kutsu" lookese. Sellised raamatud lendavad suure kaarega nurka ning koheselt hakatakse nõudma riiulist toda "õiget raamatut".

Eesti lapsed on olnud juba aastakümneid õnnega koos, sest meie lastekirjanike seas juba suurtest meistritest puudust pole. Üks suurimaid meistreid on muidugi Eno Raud, kelle loodud tegelastega kohtun siiani, kui külastan mõnd tuttavat, kelle pereliikmete arv hiljuti kasvanud. Näiteks kohtusin äsja Sipsikuga, kes oli oma 54. eluaastast hoolimata vägagi kõbus ja mängulusti täis. Isegi ühtegi halli juuksekarva polnud ta pähe tekkinud.

Seadusega pahuksisse sattunud Sammalhabe

Muidugi rändavad seniajani mööda Eestimaad kirsipunases furgoonautos ringi ka Muhv, Kingpool ja Sammalhabe. Naksitrallidest kohtasin viimati isiklikult Sammalhabet, kes Tartus oli mingi eksituse tõttu politseiga pahuksisse sattunud ja oli just käed raudus teel jaoskonna poole. Usun, et kindlasti oli tegu eksitusega ning tänapäeva loodusest võõrandunud korrakaitsja ei teinud lihtsalt kanepilehel ja põdrasamblal vahet. Sammalhabet on ju isegi autasustatud linna heakorra tagamise eest (legendaarne kasside ja rottide juhtum).

Naksitrallid on juba üle neljakümne aasta rääkinud lastele ühest ajaga aina olulisemaks muutuvast asjast - looduse tasakaalust. Teema, mis 1970. aastatel ei olnud üldse veel nõnda päevakajaline, on nüüdseks omandanud hoopis teised mõõtmed. Looduse kaitsmise ja mõistmise temaatika raamatusse sisse kirjutamisega näitab Eno Raud ju veelkordselt oma meisterlikkust. Õpetada lapsi hoolima igast looduses ringi siblivast rästikust või pisimutukast võib tunduda mõnedele ebavajalik, kuid lastega tulebki just alustada. Võib-olla isik, kes praegu viib metsa alla oma vana külmkapi või pesumasina ei teeks seda, kui ta oleks lugenud lapsena "Naksitralle". Parim ennetuskampaania on hea lasteraamat!

Andmed:

Eno Raud, Naksitrallid. Esimene raamat, Eesti Raamat, 1972, lk 92

Eno Raud, Naksitrallid. Teine raamat, Eesti Raamat, 1975, lk 102

Linke netiilmast:
Aino Pervik vestleb Urmas Vadiga saates "Kohustuslikus kirjandus" "Naksitrallidest"