Igaühel meist on olemas see "ÜKS" lasteraamat, mis oli põnnina kõige-kõige armastatum ja loetum. Tavaliselt oli see kõige kallim ka kõige kapsam ning täisjoonistatum. Kuid plekilised lehed ja puuduvad kaaned ei vähendanud tollal kindlasti karvavõrdki raamatu väärtust.
Minu jaoks oli selliseks raamatuks Heljo Männi lastelugude kogumik "Roosa muinasjutt". Pisike karupoeg Töntsa-Täntsa, tuuker Topo-Ropo, Päkapikk Pikapäkk, tuleviku aabits 2222 ja ahvenapoegi varitsev raudkala. Üks suurepärane lastejutt teise otsa ja Silvi Väljali imetoredad pildid muutsid kõik tegelased koheselt su sõpradeks.
Kuid kõige-kõige loetum lugu oli muidugi vahtkummist koerakesest nimega Nässu ehk "Koer taskus". Ma arvan, et ma pole kunagi end ühegi teise raamatutegelasega nõnda samastanud, kui Nässu omaniku Taaviga. Põhjuseks oli muidugi asjaolu, et ka mul oli oma Nässu, kes minu taskus elas ja iga päev minuga lasteaias kaasas käis. Peab ütlema, et ta oli meie lasteaias üpriski tuntud kuju ning nüüdseks on ta isegi maailma kuklapoolel ära käinud. Alati on abiks, kui sul on üks tark sõber taskus kaasas, kes sulle vahel sosistades nõu annab.
Kuid kõige-kõige loetum lugu oli muidugi vahtkummist koerakesest nimega Nässu ehk "Koer taskus". Ma arvan, et ma pole kunagi end ühegi teise raamatutegelasega nõnda samastanud, kui Nässu omaniku Taaviga. Põhjuseks oli muidugi asjaolu, et ka mul oli oma Nässu, kes minu taskus elas ja iga päev minuga lasteaias kaasas käis. Peab ütlema, et ta oli meie lasteaias üpriski tuntud kuju ning nüüdseks on ta isegi maailma kuklapoolel ära käinud. Alati on abiks, kui sul on üks tark sõber taskus kaasas, kes sulle vahel sosistades nõu annab.
Andmed:
Heljo Mänd, Koer taskus, Eesti Raamat, 1967, lk 32
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar