Muinasjutud on alati olnud osaks meie töödest ja tegemistest. Noorpõlves puutume nendega kokku teki all unejuttu kuulates. Hiljem saavad meist endist tavaliselt jutustajad voodi kõrval. Naiivitarist Punamütsike, saabastega kassivolask, vaenelaps oma käsikiviga ning muidugi metsa eksinud maiasmokad Hans ja Grete. Kõik need lood on meile tuttavad ning osake meie kultuurimälust.
Ennemuiste ei räägitud muinasjutte ainult lastele, vaid need pakkusid meelelahutust kõigile. Lastele ühed ja täiskasvanutele teised. Maitsed on ju erinevad! Täismees tahab kuulda lugu, kus on võimalik end peategelasega mingilgi tasandil võrrelda. Olgu selleks kõrtsis käimine, naisevõtt, vaene põli või kodus kriiskav tulehark. Ehk leiab muinasjutust lohutust ja abi ka oma probleemide vastu. Muinasjutus võib ju isegi loll rikkaks saada!
 |
| Kirju metsarahvas (Kadri Roosi illustratsioonid) |
Üks kohti, kus eesti muinasjuttudes abi otsima minnakse ja tavaliselt ka saadakse on mets. Sarnaselt saunale on ka mets piirjooneks ning väravaks kahe maailma vahel. Metsas võid kohata Vanapaganat, metsavaime, Peeter Suurt, rääkivaid puid ning muidugi igat liiki karvaseid ja sulelisi. Osad neist on sõbralikud, teised jälle tahavad su vaest hingekest omale.
Muinasjutud omavad tavaliselt ka õpetlikku elementi. Ole lahke ja sulle tasutakse heldelt! Isiklikult eelistan muinasjutte, kuhu vanarahvas on kamaluga musta huumorit ja põrgulisi sisse seganud. Tõdemus, et "Elu ongi ebaõiglane!" on nende muinasjuttude kandvaks ideeks. Peategelasel tuleb sellega arvestada või sattuda järgmisena supipatta. Väiksed mustad mehikesed juba ootavadki kannatamatult Vanakurja käsku, et tuli üles teha. Ainsaks lohutuseks on teadmine, et metsas jääb ellu kavalam, mitte tugevam. Aga meie ei pea selle pärast suurt muretsema, sest Kaval-Ants on ju eesti rahva esiisa.
PS: Märkasin, et paljud muinasjutud kogumikus "Metsavaimu heategu" on kirja pandud Setomaal. Huvitav, kas minu vanaisa kuulis väikese poisina samuti neid lugusid ning kartis karja minnes metsarahvaga kokku põrgata? Mina oleksin küll kartnud ning kõik võlu- ja ussisõnad pähe õppinud.
Andmed:
Risto Järv (koostaja), Metsavaimu heategu: sada eesti muinasjuttu metsast ja meist, Varrak/Eesti Kirjandusmuuseum, 2016, lk 384
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar