Mari Järve romaan "Klaasmeri" jutustab meile loo tsivilisatsioonide kokkupõrkest, kuid seda ilma armeede ja verevalamiseta. Konflikti on illustreerima valitud hoopis kaks noort neidu rivaalitsevatest rassidest. Metsarahva seast pärit Reu/Julgus ja mererahva liige Asel kohtuvad üle Klaasmere seilaval postilaeval ning neist saavad vastu kõiki ootusi sõbrad.
Neiud mõistavad, et põlvkondi kestnud vihkamine ja verised sõjaretked on paljuski teadmatuse ning hirmu tagajärg. Tänu sõprusele ei näe nad vastaspooles enam nende hukku soovivaid võõraid, vaid omataolisi inimesi. Samas mõistavad nad, et nemad ei suuda muuta tuhandete tõekspidamisi ja ajaloolist vihavaenu. Ajalooratas veereb määramatult edasi ning sõda on paratamatus. Indiviidi ainsaks kohustuseks jääb päästa hukatusest iseend ja oma lähedased.
Romaani teiseks tegevusliiniks on naiste võrdõiguslikkuse küsimus. Seda teemat lahatakse läbi Aseli tegelaskuju, kes soovib suunduda õppima ülikooli arstiteadust. Väliselt paistab, et mererahva naistele on tagatud meestega võrdsed võimalused. Samas taipab Asel peagi, et tegemist on siiski ainult näiliku võrdsusega. Naistelt oodatakse pigem auditooriumi põrandate küürimist, kui loengutest osavõttu. Asel mõistab, et vanadele koertele ei suuda ta uusi trikke õpetada ning palju lihtsam on koju kutsikas võtta. Nõnda suundubki ta kodulinna mõttekaaslasi otsima, kuid ka seal leiab ta eest liivakasti, kus ei taheta tüdrukutega mängida.
Kokkuvõttes on "Klaasmeri" tugeva sotsiaalse närviga romaan, kus lahatakse olulisi probleeme tänapäeva maailmas (võrdõiguslikkus, rassism, põgenike ümberasumisest tulenevad mõjud). Trolle, haldjaid ja võlureid pole fantasy, ime- või muinasulme (heal lapsel mitu nime!) fännidel sellest raamatust mõtet otsida, kuid meie kaasaja peegelpilti küll.
Andmed:
Mari Järve, Klaasmeri, Hea Lugu, 2015, lk 200
Linke netiilmast:
Peeter Helme vestleb autoriga saates "Loetud ja kirjutatud"
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar