LUULETAJA JA EHITAJA
Olen väike luuletaja.
Minule on luulet vaja.
Mõnele ei ole vaja -
sellisest saab ehitaja.
Kui sa oled ehitaja,
on su luuletuseks maja.
MEIL KOLLITAB
Keegi... keegi nagu seisaks ukse taga...
Meil kollitab.
Teises toas nagu põrand nagises...
Meil kollitab.
Kas... kas need olid naabrid...?
Meil kollitab.
See oli nüüd küll AINULT tuuletõmbus...
Meil kollitab.
Ma tunnen - keegi jälgib mind...
Meil kollitab.
Ära --- ära pane tuld kustu!
Meil kollitab.
Nad... tulevad alati pimedas.
Meil kollitab.
Ei, see ei ole filmidest või raamatutest.
Meil kollitab.
Ma ei kujuta ette, ma räägin tõsiselt.
Meil kollitab.
Ma ei julge peegli eest mööda minna.
Meil kollitab.
TOLMUTUUSTIDE HÜMN
Tuustid, tolmutuustid oleme!
Seina, seina sees me elame!
Sada aastat vanust turjal,
vähemalt, vähemalt.
Ent mis särts on sees, kui vaatad
lähemalt, lähemalt!
Tuustid, tolmutuustid oleme!
Oma vaikseid radu kõnnime!
Hoiame kõik iidset tarkust
hoolikalt, hoolikalt,
olles eemal inimese
pilgu alt, pilgu alt.
Tuustid, tolmutuustid oleme!
Selle üle uhkust tunneme!
Kui kord tuleb koristaja
harjaga, harjaga,
tema vastu sõtta lähme
karjaga, karjaga!
Tuustid, tolmutuustid oleme!
Seina, seina sees me elame!
PS: Otsustasin, et luulekogude puhul kirjutan lihtsalt välja kolm kõige rohkem meeldinud luuletust. Äkki need meeldivad ka sulle? Kui meeldivad, siis otsi see luulekogu üles ja hakka lugema.
Andmed:
Wimberg, Rokenroll: Luuletused tarkadele lastele, TEA, 2011, lk 64
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar