Ilmselt paljud minu põlvkonna lugejad kasvasid üles mõni Priit Pärna poolt kujundatud Ott Arderi luulekogu raamaturiiulis. Meie kodus oli selleks täiesti kapsaks loetud luulekoguks 1989. aastal ilmunud "Valge raamat". Pärna pilte mäletan eriti selgesti (kevadel sulavad suusad või näljane tuba) ning ka üsna mitu Arderi luuletust sellest kogumikust on ikka veel enam-vähem peas (luuletus mumpsist). See luulekogu oli lihtsalt sõnalise ja visuaalse mängulisuse suurepärane sulam.
Pärna poolt illustreeritud Ilmar Tomuski jutukogumikku "Kõrvalised isikud" võiks igati pidada Arderi luulekogude (hinge)sugulaseks proosakirjanduse vallas. "Kõrvalistes isikutes" saame koos Martini ja ta perega teha mõnusat huumorit täis rännaku läbi eesti keele mängulise ja kohati absurdse keelemaastiku.
Pärna poolt illustreeritud Ilmar Tomuski jutukogumikku "Kõrvalised isikud" võiks igati pidada Arderi luulekogude (hinge)sugulaseks proosakirjanduse vallas. "Kõrvalistes isikutes" saame koos Martini ja ta perega teha mõnusat huumorit täis rännaku läbi eesti keele mängulise ja kohati absurdse keelemaastiku.
Kui kommid on OTSAS, siis mille otsas need on? Kui see on KÄTTEVÕTMISE ASI, siis kumba kätte ma selle võtma pean? Kui isal HAKKAB SILMA poes uus külmkapp, siis kas peaksime isa silmanägemise pärast muretsema? Selliseid toredaid keelmänge ja meie emakeele rikkust demonstreerivaid lugusid on terve raamat täis (minu lemmik oli "Emal on hea nina"). Pole ime, et 2019. aastal see teos Eesti Lastekirjanduse Keskuse poolt ka Aasta Rosina auhinna võitis. Võtke see rosin koos pisiperega ette ja saate toreda maitseelamuse võrra rikkamaks.
Andmed:
Ilmar Tomusk, Kõrvalised isikud, Tammerraamat, 2019, lk 92
Linke netiilmast:
Jaanika Palmi arvustus Eesti Lastekirjanduse Keskuse kodulehel
Linke netiilmast:
Jaanika Palmi arvustus Eesti Lastekirjanduse Keskuse kodulehel
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar