16 august 2015

Meelis Friedenthal - Mesilased (2012)

Mõni raamat on kohe mõeldud kindlal aastaajal või ilmastikutingimustes lugemiseks. Näiteks Kivirähki "Rehepappi" tuleks kindlasti lugeda novembris või Hargla "Pöörast pööripäeva" talvisel pööripäeval. Lihtsalt saadav lugemuselamus on sellisel juhul tunduvalt tugevam.

Sarnane lugemiselamuse katalüsaator on olemas ka Meelis Friedenthali romaanil "Mesilased". Kui sünoptikud on nädalaks lubanud järjepanu vihmasadu ja Päike on Kreetale puhkusele sõitnud, siis on õige aeg "Mesilastega" algust teha. Eestis paiknev lugeja omab siin kohal muidugi mõista eelisseisundit, sest sellist ilmaprognoos võib igal aastaajal raadiost kuulda.

Lääne-Austraalias konutades pole vastavate ilmastikuolude leidmine pooltki nii lihtne. Võimaluste aken avaneb, kui saabub siinne "talv" ehk külmade vihmade aeg. Viimased paar nädalat ongi meil sobilikud olud olnud. Kasutasin juhust ning asusin koheselt "Mesilasi" lugema. Samuti on mul raamatusse sisse elamiseks veel üks "suurepärane" abivahend. Romaani peategelane üliõpilane Laurentius tunneb teda pidevalt jälitavat ning iiveldama ajavat mäda ja roiskumise lõhna. Meie majanaabriks olev padualkohoolikust hiinlane (kutsume teda "hellitavalt" Kännukukeks) eritab oma toast välja suitsule minnes samuti hingematvat haisu. Tänu tema hõrgule "parfüümile" sain tõesti uutmoodi lugemiskogemuse võrra rikkamaks (ainult Tartus viibimine oleks ühe lisatasandi juurde andnud). Pole julgenud teda selle "teene" eest veel tänama minna.

Meelis Friedenthal
Jõudes lugemisest lõpuks loetava juurde, siis "Mesilased" räägib meile müstilise ja unenäolise loo 17. sajandi lõpus Leidenist Tartusse studeerima tulnud välisüliõpilasest Laurentiusest. Madalmaadest on ta siia Euroopa piirialadele suundunud nii majanduslikel kui ka ideoloogilistel põhjustel. Romaanist leiab mitmeid huvitavaid mõttevahetusi usudogmade, inimhinge olemuse, haiguste põhjustajate ja uuenduslike ravimeetodite üle. Muidugi iga haiguse puhul laseme kõigepealt aadrit ja teeme kliistrit! Kui see ei aita, siis tuleb äkki tuleb isegi arsti poole pöörduda ning mõni ravim kokku segada. Peaasi, et kehamahlad (veri, lima, kollane sapp ja must sapp) oleksid tasakaalus ja planeetide seis soodne. Meditsiin ja alkeemia olid tol ajal veel üpriski lähedased sugulased. Siinkohal tuleb meeles pidada, et tollal mõtestati kogu maailmas toimuvat ning ka kõiki teadusharusid siiski teoloogiast lähtuvalt. Surematu inimhinge ja Jumala kahtluse alla seadmine oleks tähendanud teaduskarjääri lõppu ning ühiskondliku paaria staatust.

Laurentiuse silmade läbi avaneb toonase Tartu ning ühe Rootsi impeeriumi idaprovintsi kogu hiilgus ja viletsus. Suur näljahäda on just saabumas Eestimaale ning ka tema vend Katk pole enam kaugel. Maarahvas näeb juba näljast põhjustatud hallutsinatsioone, kõik seletamatu kuulutatakse nõiakunstiks ja levivad kuuldused esimestest kannibalismi juhtumitest. Ülikooli professoritel ja tudengitel on siiski veel aega korraldada bankette ning näitemänge. Pidu katku ajal hakkab aina rohkem hoogu sisse võtma ning Käsu Hansule kantakse lausa kandikul ette motiive tema legendaarseks nutulauluks.

"Kuldne" Rootsi aeg on kahjuks liiga harva andnud ainest meie kirjanikele. Pigem on kirjutatud Rootsi võimu saabumisest (Liivimaa sõda) ja kokkuvarisemisest (Põhja sõda). Kuid perioodist, millal Läänemeri oli Rootsi impeeriumi sisemeri ja selle idakaldal loodi ka minu alma mater, pole paraku palju kirjandusteoseid ilmunud. Meelis Friedenthali teos on tõesti meeldiv täiendus meie viljakal ajalooromaanide maastikul, tuues sinna juurde müstilisust ja avarust.

Andmed:
Meelis Friedenthal, Mesilased, Varrak, 2012, lk 212

Linke netiilmast:
"Mesilased" ELLU-s

Pille-Riin Larmi arvustus Keeles ja Kirjanduses
Arno Oja arvustus Sirbis
Heili Sibritsi arvustus Postimehes
Peeter Helme arvustus Eesti Ekspressis

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar