Maniakkide Tänav & J.J. Metsavana - Saladuslik tsaar 3: Kettmõõgaga mõõdetud maa (2015)

Kogumikku "Saladuslik tsaar 2: Duumioru lood" arvustades küsisin lõputuseks "Ippolit, quo vadis?". Romaan või järjekordne jutukogu? Pole möödunud veel aastatki, kui sain oma küsimusele vastuse. Romaan! Ja lisa on tulemas!

Ippoliti-Tooni ühismaailm on kiiresti arenemas aina keerulisema ning laiahaardelisema eluvormi suunas. Seni on olnud peamisteks tegevuspaikadeks Eesti (küll murukamara all ja peal), hiidasteroid Tooni ning Kuul paiknev multikultuurne asum. Äramärkimist on leidnud juba ka Marss ja kääbusplaneet Pluutole rajatud eestlaste koloonia. Tühja ja avastamata maad on veel küllaga, et mõned expansion'id välja anda. Näiteks Maa teised piirkonnad peale Eesti ja selle lähiümbruse. Kas Ippolit tegi tõesti puhta töö ülejäänud inimkonna kallal või on kuskil säilinud veel mõni asurkond? Äkki on Tiibetis buda mungad omale mägedesse vallutamatu kindluse rajanud ning ka lahingjakkide armee loonud? Või on Amazonase vihmametsades indiaanlaste suguharu, kes pole teadlikud Ippolitist ega Toonist ning peavad maavõõrikuid lihtsalt priskeks ja toitvaks suupisteks?

J.J. Metsavana & Maniakkide Tänav (Heli Illipe-Sootaki foto)

Lisaks tegevuspaikade paljususele on Ippoliti-Tooni maailm ka väga "liigirohke". Estronaudid, maavõõrikud, ekshumaanid, maoljad, maapealsed (Tarbatu ja Uus-Kiievi elanikud), digitaalid ja mutandid. Ilmselt jäi loetelust veel üht koma teist välja. Kõik need erinevad fraktsioonid on üksteisega halval juhul sõjajalal ning heal juhul lihtsalt teadmatud üksteise olemasolust.  Sõditakse, kakeldakse, madistatakse ja vaieldakse erinevate asjade pärast. Kes on õigem eestlane? Kes on õigem Homo sapiens? Kes on õigem Tarbatu valitseja? Kellest saavad püha Gagarini ja neitsi Tereškova mantlipärijad? Kellest saab planeet Maa pärisperemees? Lõplikke vastuseid nendele küsimustele "Kettmõõgaga mõõdetud maa" meile ei anna ning romaani lõpus aset leidvad sündmused jätavad kõik otsad lahti.

Kindlasti tasus end ära autorite otsus žanrit vahetada. Romaan annab tunduvalt kompaktsema pildi ning paneb laiemasse konteksti ka osad seni pooljuhuslikena tundunud tekstid eelnevatest kogumikest (näiteks jutt "Proovisõit ehk Kuidas vürst kuu peale kippus"). Nüüd tundub lausa vajalik võtta kahe esimese kogumiku tekstid ja need narratiivi kronoloogilises järjestuses taas üle lugeda. Vahel hakkab kogu selle lahingumöllu keskel ununema, mis selle verevalamise põhjustas ja kui palju kaaslasi on juba hukkunud. Seersant/leitnant/kolonel Kallose sajandeid kestnud kolgatatee pole veel kindlasti oma lõpplahendust leidnud, sest vihane võitlus Eestimaa pärast jätkub.

PS: Lisamärkusena tekkis minus siiras huvi, kas romaani autorid on lugenud nende teose vaderiks olnud Aristarch Sinkeli romaani "Mõõgaga mõõdetud maa"? Kas kahte teost seob peale pealkirja veel midagi? Ise lugesin selle unustatud kirjaniku unustatud romaani umbes kümne aasta eest ning osad pildid katkuepideemia ja piiramise all kannatavast Pärnust on mul senini selgelt meeles. Kõigile ajalooromaanide huvilistele soovitan siiralt see romaan kätte võtta.

Andmed:

Maniakkide Tänav & J.J. Metsavana, Saladuslik tsaar 3: Kettmõõgaga mõõdetud maa, Fantaasia, 2015, lk 250

Linke netiilmast:
"Saladuslik tsaar 3" ELLU's

Peatükk romaanist ajakirjas Reaktor
Raul Sulbi arvustus Reaktoris