
Eesti kirjanduses on ennegi käsitletud lotoga miljonite võitmist ning sellega kaasnevaid mõjusid õnnelikule piletiomanikule ja ta lähedastele (näiteks Enn Kippeli romaan "Kuldvasikas"). Ene Sepa romaani "Väike roosa pilet paradiisi" peategelaseks on noor neiu Maarja, kes võidab Eesti ajaloo suurima jackpoti - 30 miljonit eurot. Muidugi hakkab kollane ajakirjandus koheselt võitja isikut taga otsima, et aidata õnneseenel oma võitu kõigiga "jagada". Kuid Maarja tahab säilitada täielikku anonüümsust ning ei räägi ulmelisest rahasummast ei vanematele ega oma elukaaslasele Kristjanile. Nimelt näeb Maarja lotovõidus lõpuks võimalust enda ja oma ema elu muuta ning põgeneda neid "armastavate" meeste juurest.
![]() |
Ene Sepp |
Maarja defineerib end ja oma senist elu ainult Kristjani kaudu. Mõisteid "mina", "minu soovid" või "vaba tahe" ei eksisteeri. Ta peab alateadlikult täiesti normaalseks nende vahelist suhet, kus mees kasutab tema vastu vaimset ja füüsilist vägivalda. Nõnda madala enesehinnangu ja allaheitlikuse üheks põhjuseks on Maarja suhted oma vanematega ning lapsepõlvest peale nähtud "eeskujulik" peremudel. Nimelt on Maarja väiksest peale kuulnud ema õigustusi ja vabandusi joodikust isa aadressil, kes purjus peaga kipub oma naist füüsiliselt "õpetama". Erinevad variatsioonid lausest "Kui sa poleks seda teinud, poleks mina pidanud ka seda tegema" kanduvad kiiresti üle ka Maarja ja Kristjani suhtesse. Maarja hakkab vaistlikult jäljendama oma ema käitumismustreid ning tunneb iga Kristjani vihapurskes, üle aisa löömises, purjutamises või rusikahoobis eelkõige enda süüd. Neiu usubki tõsimeeli, et hirm ja arm peavad käima käsikäes. Nõnda vajub lotovõit romaanis tahaplaanile (aeg-ajalt puudutatakse küll Maarja tehtavaid annetusi heategevuseks) ning esile tõusevad Maarja uued ja vanad suhtemudelid.
"Väike roosa pilet paradiisi" on tegelikult romaan sõltuvussuhtest ning püüdlusest sellest vabaneda. Kõrvalseisjal on kerge öelda: "Sa pead ta maha jätma! Vaata, kuidas ta sinuga käitub. Tule mõistusele!". Kuid Sepp kirjutab suurepäraselt lahti tunded, mis valdavad sõltuvussuhtes olevat naist. Kuidas hirm vägivalla ees jääb alatihti alla kartusele, et keegi ei armasta teda enam kunagi. Romaanis on Maarja see, kes peale Kristjani järjekordset märatsemist põlvili andestust palub ja lubab paremini käituda. Tundub lihtne oma asjad võtta ja ära tulla, kuid veelgi lihtsam on tagasi pöörduda, kui uut elu alustada. Alatihti kaalub hirm tundmatuse ees üles hirmu kodus ootava "karistuse" ees. Seda nii romaanis, kui ka reaalses elus. Kahjuks iga vägivalla all kannatav naine ei saa võita miljoneid ja osta endale piletit paradiisi.
PS: Mina oleksin muuseas käitunud täpselt üks ühele Maarjaga ning esimese asjana annatanud raha Tallinna loomaaiale. Meie jääkarude elamistingimused on ikka allpool igasugust arvestust ning lausa häbi hakkab mõne sohvasurfajaga nende puuride eest läbi kõndides. Toetame jääkarude uut kodu!!!
Andmed:
Ene Sepp, Väike roosa pilet paradiisi, Tänapäev, 2015, lk 312
Linke netiilmast:
"Väike roosa pilet paradiisi" ELLU-s
Toeta jääkarude uue kodu rajamist!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar