Vahel pilku üle õla tagasi heites avastame, et juhtlõngad ja niidiotsad on meil kogu aeg olemas olnud, me pole neid lihtsalt mõistnud seni omavahel kokku sõlmida. Vahel tahaks hüüda enesele: "See on ju elementaarne, doktor Watson!!!". Selline tunne valdas mind eile, kui olin lõpetanud Indrek Hargla kogumiku "Hathawareti teener" lugemise. Kõik mõistatuse lahendamiseks vajalikud võtmed olid ju kogu see aeg meie silme ees olemas - mõrvajuhtumid, kloostrid oma patuste munkade ja nunnadega, maailma tegelikult juhtivad salaorganisatsioonid ning geniaalne kangelane koos teda saatva ustava abilisega. Kuidas ma neid küll kümmekond aastat tagasi esmakordsel lugemisel ei näinud?!
Kogumik sisaldab kolme juttu/lühiromaani, mille taustaks on alternatiivne Õhtumaa ajalugu ning erinevad religioossed tõekspidamised (katoliiklusest satanismini). Kogumiku nimilugu on klassikaline kriminull, kus oma teekonnal mägikloostrisse sattunud piirkonna uus haldur Haissak Germin-zade hakkab uurima pühakojas aset leidnud kummalisi juhtumeid. Kinnine keskkond, väike tegelaste ring ning muidugi lõpuks kõigi kahtlusaluste kokku kogumine ühte ruumi mõrvari paljastamise eesmärgil. Tegemist on igati õnnestunud käeharjutusega, kui mõelda autori praeguse lemmikžanri peale. Kogumiku teine lugu "Vend Rus" viib meid tsistertslaste kloostrisse, kus Issandat palehigis teenivate pühade vendade sekka on sattunud ka üks must lammas. "Vend Rus" meenutab mulle oma atmosfäärilt mõnda August Gailiti varajast fantastilist novelli, kus Kuradile lapsi sünnitavad nunnad ratsutasid lillade sigade seljas. Jutukogumiku viimane teos "Püha Graal - 1984" on puhtakujuline alternatiivajalugu. kus Hargla mängib mõttega "Mis oleks juhtunud Euroopa ja Prantsusmaaga, kui Philippe IV Ilus ei oleks Templirüütlite ordut likvideerinud?". Alternatiivajalugu ja "Mis oleks...?" mõttemängud on mind alati koheselt kaasa haaranud ning huviga teksti küljes kinni hoidnud. Ka seekordne lugemiselamus polnud mingiks erandiks.
Lugejatele, kes elavad õhinaga kaasa apteeker Melchiori tegemistele keskaegses Tallinnas soovitan kogumiku "Hathawareti teener" kindlasti kätte võtta. Uue Melchiori-romaani ilmumiseni jäänud aega sobib see teos suurepäraselt sisustama ning aitab kustutada pisutki lugemisnälga. Loodan, et Hargla teeb tulevikus kõrvalepõike tagasi lühivormide juurde ning saame näiteks lugeda mõnd Melchiori juttude kogumikku.
PS: Kogumiku kõige humoorikamaks lugemiseks oli Jüri Kallase saatesõna, kus kodumaisele lugejale tutvustatakse Indrek Hargla varjunime taga olevat tundmatut noorkirjanikku.
Andmed:
Indrek Hargla, Hathawareti teener, Fantaasia, 2002, lk 128
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar