Oma kahes hilisemas jutustuses sukeldub Jaak Järv aina sügavamale Eestimaa ajalukku. "Ristitütre" tegevus leiab aset reformatsiooni eelsel/meelsel perioodil ning "Karolus" hoopistükkis Jüriöö ülestõusu eelõhtul. Mõlemas jutustuses võtab Järv vaatluse alla paganliku ja kristliku maailmapildi võimaliku kooseksisteerimise Eestimaal. "Ristitütres" uurib kirjanik seda religiooni pinnal ning "Karoluses" hierarhiliste võimusuhete tasandil. Kahe erineva maailma vastuolude edasi andmiseks on kirjanik valinud peategelasteks kahe pooluse piiril üles kasvanud isikud. "Ristitütres" on selleks mõisniku ja talutüdruku sohilaps Magdaleena ning "Karoluses" omakorda eesti ülikusoost pärinev Kahro A.K.A Karolus, kellest saab rüütel Ludinghauseni kasupoeg. Mõlemad peategelased hakkavad oma kasvatusest ja sotsiaalsest positsioonist hoolimata tõsist muret tundma põlisrahva olukorra pärast. 
Neiu Magdaleena hakkab omaalgatuslikult pidama palvetunde ja jumalasõnas tegelikult leiduvat sisu talurahvale ümber jutustama. Karolus proovib eestlaste majanduslikku olukorda parandada läbi poliitiliste algatuste (uute radikaalsete mõtete välja pakkumine Maapäeval). Mõlema kangelase ettevõtmisi tabab võimul olevate seisuste poolt tugev vastuseis ning neid hakatakse oma mõtete pärast taga kiusama. Kiusajateks on muidugi katoliku kirik ja rüütelkond. Katoliku kirikut kujutab Järv äärmiselt tagurliku ja verejanulise seltskonnana, keda huvitab ainult oma võimu ja majanduslike privileegide kaitsmine (sarnane oli ka preester Urbani kuju "Vallimäe neitsis"). Jumalasõna levitamine ja uute kristlaste hingeõnnistuse eest seismine katoliku kiriku pädevusse ei kuulu!
Kokkuvõtvalt võib tõdeda, et Jaak Järv tõi oma ajalooliste jutustuste ja romaanidega küll eesti kirjandusse uusi temaatikaid ning lähenemisnurki, kuid kahjuks jääb raamatute kunstiline tase ikkagi kesiseks võrreldes teiste tollal ajaloolist proosat viljelenud kirjanikega. Järv ei suuda sind kordagi panna uskuma, et seekord läheb ajalugu teisiti, kui ajalooõpikutes kirjas. Kahjuks puudub Järvel see päris õige kirjaniku soolikas, mille abil näiteks Bornhöhe või Saal lugejaid põlvkondadeks oma teoste juurde köitsid.
Andmed:
Jaak Järv, Ristitütar: Ajalooline jutustus Eestimaa katoliku usu ajast, K. Laurmanni kirjastus, 1891, lk 96
Jaak Järv, Karolus: Ajalooline jutustus Eesti minevikust, K. Laurmanni kirjastus, 1892, lk 136
Linke netiilmast:
Jaak Järve teosed DigiArhiivis
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar