Heinz Valgu kohta kehtib suurepäraselt väljend "eestiaegne härrasmees". Teosest "Lugu poisist, keda kallistas ilus pastoriproua" kumab läbi kunagise ajastu vaim ja kasvatus, mida Valk suutis endas edasi kanda ka Nõukogude võimu vägagi piiravatest oludest hoolimata.
Valk kirjeldab raamatus oma lapsepõlve Aukülas Virumaal ning õpinguid Tallinnas Westholmi gümnaasiumis (teoses käsitletav ajaperiood jääb vahemikku 1936-1954). Kirjeldused Westholmi gümnaasiumist ja Valgu kaasõpilastest loovad muidugi koheselt seosed Jaan Krossi romaaniga "Wikmani poisid". Härra Wikmani vaim ei kadunud kooliseinte vahelt ka peale Punaarmee saabumist ning Valgu klass sai selles vaimus veel oma keskhariduse omandatud. Kujutatud perioodi iseloomustab kõige paremini üldnimetus "järeleestiaeg". Kummaline periood peale Teist maailmasõda, millal veel külades lauldi eesti aegseid laule ja jõulud polnud asendunud nääridega.
Valk kirjeldab raamatus mõnusa huumoriga nii vanu külamehi kui ka oma gümnaasiumi kaasõpilasi . Samas kõik nõukogulik saab omad vitsad kätte, eesotsas tolleaegse Westholmi gümnaasiumi direktori Kummipeaga. Kindlasti võtan tulevikus ette ka Heinz Valgu teise mälestusteraamatu "Pääsemine helgest tulevikust".
Andmed:
Heinz Valk, Lugu poisist, keda kallistas ilus pastoriproua, Menu, 2011, lk 191
Linke netiilmast:
"Lugu poisist, keda kallistas ilus pastoriproua" ELLU-s
Rein Veidemanni arvustus Postimehes
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar