Raivo Tihanovi võiks raamatu "Täiega pöördes" põhjal pidada Henno Käo võimalikuks mantlipärijaks. Tihanov täidab mõlemad trooninõudleja tingimused: kirjutab ulme elementidega humoorikat lastekirjandust ning illustreerib ise oma raamatud suurepäraste piltidega. Noore lugeja fantaasialendu toetavad illustratsioonid on iga lasteraamatu õnnestumise juures võtmemoment. Mäletan oma lapsepõlvest osade raamatute pilte või kaanekujundust siiani väga detailselt. Olid raamatud mida lugesid aina uuesti ja uuesti kaasahaarava loo pärast ning raamatud mida sirvisid aina uuesti ja uuesti piltide pärast. Kui kaks mainitud tegevust ühtede kaante vahel kokku said oligi lemmikraamat leitud. Sellisteks raamatuteks olid minu puhul näiteks Otfried Preussleri "Röövel Hotzenplotz" (3. klassi ainult viite ja kiituskirjaga lõpetamise puhul saadud kingitus), Astrid Lindgreni "Röövlitütar Ronja/Vennad Lõvisüdamed" ja Ellen Niidu "Triinu ja Taavi jutud". Vastuvaidlematult olid ja on senini mu lemmikillustraatorid Edgar Valter ning Henno Käo.
Tihanovi raamatus satuvad kaks trimbliidipoissi läbi musta augu rännates kogemata meie planeedile, täpsemalt Tallinna lähedal asuvasse asulasse nimega Võsaste. Võsaste on ise juba natuke ulmeline paik, nagu mitmed teisedki "depressiivsed Eesti väikelinnad". Väikeasula on täis palju kummalisemaid tegelasi, kui mõned teisest galaktikast pärit kosmoseseiklejad. Galerii kõige värvikamad kujud on kohalik politseikonstaabel Lapats ja "olümpialootusest" külalollike tobu-Ärri. Kohati tekib tunne, et autor suhtub isegi kergelt halvustavalt väikeasulate elanikesse. Samas tuleb kiita reaalselt valitseva olukorra sisse kirjutamist teosesse ja maaelu romantilisest kujutamisest à la "maavanaema pühapäeva hommikul lehma lüpsmas" loobumist. Kõige suurem viga, mida üks lastekirjanik teha võib on suhtuda oma potentsiaalsetesse lugejatesse kui lastesse. Dialoog saab tekkida ainult võrdsete vahel.
Kokkuvõtvalt oli "Täiega pöördes" vägagi mahlakas ja humoorikas lugemine. Arvan, et kümneaastasena oleksin selle raamatu jõulupakist leidmise järel täiega pöördesse läinud ning vana-aastaõhtuks selle vähemalt kolm korda läbi lugenud. Aga eks ma olin natuke "eriline" laps ka! :)
Tihanovi raamatus satuvad kaks trimbliidipoissi läbi musta augu rännates kogemata meie planeedile, täpsemalt Tallinna lähedal asuvasse asulasse nimega Võsaste. Võsaste on ise juba natuke ulmeline paik, nagu mitmed teisedki "depressiivsed Eesti väikelinnad". Väikeasula on täis palju kummalisemaid tegelasi, kui mõned teisest galaktikast pärit kosmoseseiklejad. Galerii kõige värvikamad kujud on kohalik politseikonstaabel Lapats ja "olümpialootusest" külalollike tobu-Ärri. Kohati tekib tunne, et autor suhtub isegi kergelt halvustavalt väikeasulate elanikesse. Samas tuleb kiita reaalselt valitseva olukorra sisse kirjutamist teosesse ja maaelu romantilisest kujutamisest à la "maavanaema pühapäeva hommikul lehma lüpsmas" loobumist. Kõige suurem viga, mida üks lastekirjanik teha võib on suhtuda oma potentsiaalsetesse lugejatesse kui lastesse. Dialoog saab tekkida ainult võrdsete vahel.
Kokkuvõtvalt oli "Täiega pöördes" vägagi mahlakas ja humoorikas lugemine. Arvan, et kümneaastasena oleksin selle raamatu jõulupakist leidmise järel täiega pöördesse läinud ning vana-aastaõhtuks selle vähemalt kolm korda läbi lugenud. Aga eks ma olin natuke "eriline" laps ka! :)
Andmed:
Raivo Tihanov, Täiega pöördes, Koolibri, 2010, lk 199
Linke netiilmast:
"Täiega pöördes" ELLU-s
Krista Kumbergi arvustus Postimehes
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar