Seekord juhtus nõndaviisi, et Armin Kõomäe debüütteos "Amatöör" sai loetud hoopistükkis viimasena. Tavaliselt üritan ikka kirjaniku loomingut kronoloogiliselt lugeda, et koos teha läbi areng lootustandvast noorkirjanikust kõigi poolt austatud vanameistriks. Muidugi on kõige põnevam olla teekonnal, mille lõpp-peatuse nime veel ei tea ehk meie kaasaegsete kirjanike loomingut lugeda. Kõomäe poolt organiseeritud reisipakettiga olen seni vägagi rahule jäänud.
Samas olid ka tagasipöördumisel lätete juurde omad eelised. Kõomäe kogumikku lugedes tekkisid koheselt äratundmismomendid, kus nägid tema hilisema loomingu keskseid motiive alles algstaadiumis. Muidugi on "Amatööril" küljes ka mitu tavalist debüütkogumikele omast nõrkust. Peamiseks on kvalitatiivne ebaühtlus. Raamat sisaldab 27 lühipala, mille seas on tõelisi õnnestumisi ja samuti tekste, mis tunduvad olevat lihtsalt täitematerjal. Toimetaja oleks võinud olla natuke karmikäelisem ning kaante vahele lubada ehk ainult kakskümmend lugu. Kogumiku terviklikkus oleks sellest kindlasti võitnud.
"Amatööri" tekstide tegelaskond on väga laiahaardeline ning hõlmab endas kõiki ühiskonnakihte. Kõige suurem sõnaõigus on kogumikus "esimesel Eestil". Seda kontingenti (ärimehed, advokaadid, poliitikud, copywriter'id) kujutatakse küll kerge satiiriga, aga samas tegemist on pigem lugudega sarjast "Kuulsatel ja kummalistel ikka juhtub" (näitetekstid "Eesti Nokia", "Leping" "Hüpe"). "Teise Eesti" tegelasi on autor kujutanud omamoodi veidrikutena, kes endalegi teadmata/tunnistamata on oma eludega ummikusse jooksnud. Samas on teadmatus nende õndsuse allikaks ja lubab neil kindlalt "edasi" sammuda (näitetekstid "Ema süda", "Rahu", "Duell"). Lõpetuseks olgu ära mainitud, et tegemist on 100% linnajuttudega, sest pealinnaga kokkusulanud lähivaldadest kaugemale Kõomäe tegelased oma jalga tõsta ei julge. Ega Saku ja Viimsi pole enam päris normaalsed kohad. Aias pesitsev koer on ju võetud kaitseks kellegi vastu!
Lugemiselamusele jättis väikese jälje tahtmatult tekkiv võrdlusmoment Kõomäe teiste teostega, mille tasemele "Amatöör" siiski ei küündinud (eriti võrdlus "Minu Mustamäega"). Kuid kirjandusliku debüüdina tuleb anda raamatule vägagi kõrge hinne. Loodan, et selliseid debüüte tuleb meie kirjandusmaastikul aina tihedamini ette.
Lugemiselamusele jättis väikese jälje tahtmatult tekkiv võrdlusmoment Kõomäe teiste teostega, mille tasemele "Amatöör" siiski ei küündinud (eriti võrdlus "Minu Mustamäega"). Kuid kirjandusliku debüüdina tuleb anda raamatule vägagi kõrge hinne. Loodan, et selliseid debüüte tuleb meie kirjandusmaastikul aina tihedamini ette.
Andmed:
Armin Kõomägi, Amatöör, Pegasus, 2005, lk 256
Linke netiilmast:
"Amatöör" ELLU-s
Jan Kausi arvustus Eesti Päevalehes
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar