Raamatuga "Sirli, Siim ja saladused" kindlustab Kivirähk oma koha eesti lastekirjanduse klassikute püünel ja loodetavasti ka kooli kohustusliku kirjanduse nimekirjades. Kas "Sirli, Siim ja saladused" nende "äravalitute" hulka juba kuulub või mitte pole jõudnud uurida. Kui otsus oleks minu teha, siis kuuluks see raamat kindlasti algkooli kohustusliku kirjanduse nimekirja. Raamat on niivõrd südamlik ja siiras, et ei lase end üldse käest panna. Kindlasti on see teos "kohustuslik" ka kõigile lapsemeelsetele ning lastevanematele.
Kivirähk puudutab raamatus ühte olulist valukohta meie kõigi elus, nimelt oma lapsepõlve unistustest loobumist. Millal ja miks juhtub inimestega nii, et mingist vanusest alates nad enam ei usu kõige vägevamasse asja siin maailmas - kujutlusvõimesse?!?! Miks ust unistuste maailma suudavad avada ainult lapsed ja vahel mõned "äravalitud" meie seast, kes kiiremas korras kolivad "vabatahtlikult" ühte Paldiski maantee majja elama? Täiskasvanud inimesed, kes suudavad seda ust kas või hetkeks paotada ja sinna vähekeseks ajaks pakku pugeda on kindlasti palju paremas kooskõlas nii enda, kui ka ümbritseva maailmaga. Loodan, et selliseid inimesi leidub meie seas veel rohkesti ning tegemist ei ole väljasureva liigiga.
PS: Minu salauks unistuste valda avaneb tavaliselt peale viiendat kilomeetrit. ;)
Andmed:
Andrus Kivirähk, Sirli, Siim ja saladused, Varrak, lk 192
Linke netiilmast:
"Sirli, Siim ja saladused" ELLU-s
Mait Taltsi arvustus Sakalas
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar