Tuumahiid: ulmeajakirja "Reaktor" parimad lood aastail 2011-2012 (2013)

Võrguajakiri "Reaktor" on üks uskumatult tänuväärne nähtus meie ulmemaastikul. Ajakirjas ilmunud paljude erinäoliste autorite kakskümmend ulmepalad on nüüd jõudnud ka ühise raamatukaante vahele. Proovin järgnevalt anda hinnangut just kogumikule tervikuna ja mitte nii põhjalikult keskenduda üksikutele proosapaladele.

Peamised kiidusõnad on adresseeritud antoloogia koostajatele (Maniakkide Tänav, J.J. Metsavana ja Ove Hillep) nende laiahaardelise lähenemisnurga tõttu. Seda nii autorite kui ka žanrite puhul. Kahekümnest jutust koosnevas kogumikus on esindatud kuusteist autorit, kellest osad on eesti ulmelugejatele vanad tuttavad ja osad täiesti uued (pseudo)nimed. Žanriliselt on tegemist ühe kõige kirjuma ulmeantoloogiaga, mis eesti keeles on ilmunud. Ainult meie ulme Vana Testament ehk Raul Sulbi koostatud "Eesti ulme antoloogia" (2002) võib siin konkurentsi pakkuda. Vahemärkusena tahan öelda, et ammu oleks aeg ustavate ulmejüngrite palge ette tuua Uus Testament.

Muidugi on kogumikus "Tuumahiid" esindatud kolm ulmekirjanduse põhižanrit - teadusulme/science fiction, muinasulme/fantasy ja õudusulme/horror. Kuid just omanäoliste alažanrite rohkus on see, mis rõõmustab. Antoloogiast leiame nii apokalüptilist düstoopiat, kosmoseoopereid/operette, tuumapunki, fanfictionit, mõõga & maagia lugusid, bloody horror'it ja horror comedy't. Kahjuks ei leidu kogumikus ühtegi lugu minu kahest lemmikalažanrist - aurupunk ja etnoõudukas. Loodetavasti saab järgmises "Tuumahiius" see viga parandatud.

Nüüd suundume vormilt sisule. Enne kiidetud mitmekülgsus ja vaheldusrikkus on samas ka kogumiku suurim miinus. Kogumiku kahekümnest palast oleks võinud kindlasti 5-7 raamatu kaante vahel ilmumata jääda. Eriti puudutab see just lühemaid jutte ehk ulmesutsakaid. Kahjuks puudusid neil nii saba, kui sarved. Ulmesutsakad kiskusid lihtsalt kogumiku keskmist hinnet ja taset madalamaks. Kuid eks see ole hind, mis tuleb maksta, kui koostajatel on soov edastada perepilt eesti ulmest. Meil leidub nii tõelisi tipptegijaid, kui ka lihtsalt ulmega katsetajaid.

Lõpetuseks loodan, et "Tuumahiid 2: Zombimammuti tagasitulek " ilmub lähiaastatel kindlasti ning sama kireva sisuga, kui esimene osa.

PS: Mainin ikkagi päris lõpetuseks ka mõned suurema lugemiselamuse pakkunud jutud ära - Tea Lall "21. detsember", Canis Vedru "Läbimurre", Jaagup Mahkra "Verepulm vaksalis", Toomas Krips "Teene võlgu", J.J Metsavana "Vasekarva sõjajärgne".

Andmed:

Koostajad Maniakkide Tänav, J.J. Metsavana ja Ove Hillep, Tuumahiid : ulmeajakirja "Reaktor" parimad lood aastail 2011-2012, Fantaasia, 2013, lk 222

Linke netiilmast:

"Tuumahiid" ELLU-s