Maniakkide Tänav - Õnne ja õnnetuse valitseja (2013)

Maniakkide Tänava romaani "Õnne ja õnnetuse valitseja" lugede tekkis tunne, et kirjanik jooksis Iidmaale tagasi pöördudes ikka kõvasti lati alt läbi. Samas oli "Mehitamata inimesed" minus just tekitanud lootuse, et Maniakkide Tänav suudab lõpuks oma loodud maailmad ka paberil tervikuks vormida. Kuid kahjuks pidin seekord pettuma.

Ennekõike jätab "Õnne ja õnnetuse valitseja" visandliku mulje. Tegemist oleks nagu loodava romaani esimese mustandi või telgjoontega. Probleemiks on ka raamatu maht. 196 lehekülge pole lihtsalt piisav, et edasi anda eepilist rüütlisaagat. Samas on 196 lehekülge ja loo hüplik struktuur/faabula ebasobilik ka novelli või jutustuse jaoks. Maniakkide Tänav oleks võinud juurde kirjutada veel 196 lehekülge, et sellega anda teosele vajalikku sügavuse ja mõõtmed või kärpima sada lehekülge ning muuta lugu hoogsaks lühijutuks.

Maniakkide Tänava loodud Iidmaa on eesti ulmekirjanduse üks võimsama potentsiaaliga ning omanäolisemaid maailmu. Kuid taaskordne pettumus jätab mu ikka täitsa nõutuks. Ma tean ju, et kirjanik suudab enamat. Kas kunagi ilmuvale kolmandale teosele anda enam üldse võimalus? Investeerida sellesse oma aeg/raha/pühendumus? Hetkel olen seisukohal, et see investeering võib olla seotud küll väga suure riskifaktoriga, kuid olen nõus selle riski võtma. Võita on rohkem kui kaotada!

PS: Maniakkide Tänavale tuleks kindlasti anda Stalkeri või Emakeele Seltsi eripreemia! See töö, mis kirjanik on ära teinud toimiva eestikeelse sõnavara loomiseks zombikirjanduse tarvis on uskumatult tänuväärne.


Andmed:
Maniakkide Tänav, Õnne ja õnnetuse valitseja, Fantaasia, 2013, lk 196

Linke netiilmast:
"Õnne ja õnnatuse valitseja" ELLU-s

J.J. Metsavana arvustus Reaktoris